Tugevatoimelised sünteetilised ained, uued uimastisegud ja muutuvad tarvitamisharjumused kujutavad endast Euroopas üha suuremat ohtu. Need küsimused tõstatab täna Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) , avaldades Euroopa uimastiprobleemide aruande 2024: suundumused ja arengud (1).
Uimastite kättesaadavus on Euroopas jätkuvalt kõrge ja turg pakub mitmekesist tootevalikut. Uimastite tarvitajad saavad nüüd valida suurema hulga psühhoaktiivsete ainete vahel, mis on sageli väga tõhusad ja puhtad või uutes vormides, segudes ja kombinatsioonides. Et tooteid müüakse mõnikord vale nime all, ei pruugi tarvitajad olla teadlikud sellest, mida nad võtavad, ja neil võib tekkida suurem terviserisk, sealhulgas potentsiaalselt surmaga lõppev mürgistus.
Aruandes tuuakse esile probleemid seoses tugevate sünteetiliste opioididega, mida mõnikord müüakse valesti või segatakse ravimite ja muude uimastitega; seoses sünteetiliste katinoonidega võltsitud MDMA-ga; ja seoses sünteetiliste kannabinoididega võltsitud kanepitoodetega. 2023. aasta lõpus kuulus EMCDDA seire alla üle 830 uue psühhoaktiivse aine, millest samal aastal ilmus Euroopa turule esimest korda 26.
Selle aasta aruande põhisõnum on, et mitme aine tarvitamine – kahe või enama psühhoaktiivse aine samaaegne või järjestikune tarvitamine – on tänapäeval Euroopas tavaline. Olenemata sellest, kas see hõlmab bensodiasepiinide tarvitamist koos opioididega või kokaiini tarvitamist koos alkoholiga, võib selline uimastitarvitamise viis suurendada terviseriske ja raskendada sekkumismeetmete (nt üleannustamisele reageerimise) pakkumist. Need probleemid on veelgi keerukamad, kui uimastisegusid tarvitatakse teadmatult.
Aruandes märgitakse järgmist: ‘Üks 2024. aasta uimastiseire ülesanne on saada sügavam arusaam sellest, mis uimasteid tegelikult tarvitatakse ja mis kombinatsioonides. 2. juulil käivituva uue Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) prioriteetide hulka kuulub mitme aine tarvitamise mustrite seire tõhustamine ja arusaam sellest, mis on tõhusad ennetus-, ravi- ja kahjude vähendamise meetmed (2). Amet tugevdab ka oma analüütilist suutlikkust ELi kohtuekspertiisi- ja toksikoloogialaborite võrgustiku kaudu.
Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson märgib: „Euroopa uimastiturg on kiiresti muutuv ja ebastabiilne, mis õhutab vägivalda ja korruptsiooni. Ja ebaseaduslike uimastite sissevool Euroopasse toimub eelkõige meie sadamate kaudu. Seepärast oleme loonud Euroopa sadamate liidu, et tugevdada meie logistiliste sõlmpunktide vastupanuvõimet organiseeritud kuritegevusest tulenevate ohtude vastu. Võrgustiku vastu võitlemiseks on vaja võrgustikku. Samal ajal tekivad jätkuvalt uued uimastid ja ohud. Seepärast oleme oma uimastiameti varustanud suuremate volituste ja ressurssidega. Uimastiamet teeb väga tähtsat tööd, hoiatades meid uimastite leviku ja ohtude eest. Euroopa uimastiprobleemide aruanne on poliitikakujundajate jaoks oluline ressurss. Peame olema valvsad, peame olema valmis.“
Euroopa muutuv opioidiprobleem: nitatseenid, esilekerkiv oht
Heroiin on endiselt kõige sagedamini tarvitatav ebaseaduslik opioid Euroopas ning moodustab olulise osa ebaseaduslike uimastite tarvitamisega seotud terviseprobleemidest. Euroopa opioiditurg on aga üha keerukam, hõlmates mitmesuguseid aineid, sealhulgas sünteetilisi opioide. Võrreldes Põhja-Ameerikaga on sünteetilistel opioididel Euroopa uimastiturul üldiselt suhteliselt väike roll, kuid need on olulisel kohal Balti riikide opioiditurul. Samuti tuntakse üha enam muret nende tarvitamise pärast mõnes teises ELi liikmesriigis.
Alates 2009. aastast on Euroopa uimastiturule ilmunud kokku 81 uut sünteetilist opioidi. Need on sageli väga tugeva toimega ning nendega kaasneb märkimisväärne mürgistuse ja surma risk. 2023. aastal olid kuus seitsmest uuest sünteetilisest opioidist, millest esimest korda teatati ELi varajase hoiatuse süsteemi kaudu, nitatseenid. See oli suurim arv nitatseene, millest on teatatud ühel aastal; kokku on Euroopas alates 2019. aastast avastatud 16 nitatseeni.
Nitatseene müüakse mõnikord sünteetilise heroiinina ja neid on leitud uimastiturul võltsitud ravimites. 2023. aastal seostati nitatseene Eestis ja Lätis surmajuhtumite arvu järsu suurenemisega ning lokaalsete mürgistuspuhangutega Prantsusmaal ja Iirimaal. Väljaspool ELi on neid seostatud uimastite üleannustamisega Austraalias, Põhja-Ameerikas ja Ühendkuningriigis. Praegu ei pruugi nitatseene ja sarnaseid aineid mõnes riigis tuvastada rutiinsete surmajärgsete toksikoloogiliste testide käigus, nii et sellega seotud surmajuhtumeid võidakse alahinnata. Eri segudes, mis sisaldavad uusi bensodiasepiine või loomset rahustit ksülasiini, on leitud uusi sünteetilisi opioide. Neid kombinatsioone (vastavalt „bensodope“ ja „tranq-dope“) on seotud mürgistustega, sealhulgas surmajuhtumitega Põhja-Ameerikas.
Enamik Euroopas tarvitatavast heroiinist on pärit Afganistanist, kus Taliban teatas unimaguna kasvatamise ja oopiumitootmise keelustamisest aprillis 2022. ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) viimased 2023. aasta andmed näitavad, et võrreldes 2022. aastaga vähenes riigis nii kasvatus kui ka ebaseaduslik oopiumitootmine hinnanguliselt 95%. Praegu on keeruline prognoosida, kuidas keeld mõjutab Euroopa heroiiniturgu. Tõendid viitavad sellele, et Afganistani on jäänud märkimisväärsed oopiumivarud, mis võib selgitada, miks siiani ei ole olnud selgeid signaale heroiinivoogude katkemisest ELi suunas. Siiski on mure, et tulevane heroiinipuudus võib viia selleni, et turulüngad täidetakse tugevate sünteetiliste opioidide või sünteetiliste stimulantidega. Sellel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju rahvatervisele ja julgeolekule.
Aruandes rõhutatakse, et Euroopa peab parandama oma valmisolekut võimalikeks turumuutusteks, tagades piisava ennetuse ja ravi, sealhulgas juurdepääsu opioidagonistide ravimitele ja kahjude vähendamise teenustele, ning tehes kättesaadavaks üleannustamise antidoodi naloksooni piisavad varud. Mitut asutust hõlmavate reageerimis- ja kiire teabevahetuse kavade kehtestamine võib samuti aidata tugevdada valmisolekut väga tugevatoimeliste ainete ootamatuks ilmumiseks ebaseaduslike uimastite turule ELis.
EMCDDA direktor Alexis Goosdeel ütleb: „Selle aasta Euroopa uimastiprobleemide aruandes tõstame esile kasvavaid probleeme, mis tulenevad väga keerukast ja kiiresti arenevast uimastiturust, kus väljakujunenud ebaseaduslikud uimastid on laialdaselt kättesaadavad ja kus jätkuvalt tekivad uued võimsad sünteetilised ained. Rõhutame, et laialt levinud mitme aine tarvitamine põhjustab mitmesuguseid terviseriske, eelkõige kui uimastisegusid tarvitatakse teadmatult. Samuti arutleme täna võimalike tulevaste uimastivaldkonna probleemide üle ja vajaduse üle olla nende lahendamiseks paremini ette valmistatud. Seepärast on mul hea meel teatada, et uue Euroopa Liidu Uimastiametina on meil tugevamad volitused, et ennetada tulevasi uusi ohte ja suundumusi, hoiatada reaalajas uute tervise- ja julgeolekuriskide eest, aidata ELil ja liikmesriikidel reageerida ning õppida kogemustest, et kohandada ja parandada meie uimastistrateegiaid ja sekkumist.“
Kokaiini rekordiliste konfiskeerimiste kuues aasta: mõju rahvatervisele
Kuuendat aastat järjest konfiskeerisid Euroopa Liidu liikmesriigid rekordkoguses kokaiini, mille kogus oli 2022. aastal 323 tonni (2021. aastal 303 tonni). Euroopa konfiskeerimiste arv on nüüd suurem kui Ameerika Ühendriikides, mida on ajalooliselt peetud maailma suurimaks kokaiinituruks. Belgia (111 tonni), Hispaania (58,3 tonni) ja Madalmaad (51,5 tonni) moodustavad 68% konfiskeeritud üldkogusest, mis näitab, et uimastikaubitsejad on pidevalt sihikule võtnud logistilisi tarneahelaid. 2023. aastal teatas Hispaania oma kõigi aegade suurimast individuaalsest kokaiini konfiskeerimisest (9,5 tonni), mida varjati Ecuadorist pärit banaanisaadetistes.
Suurte koguste kokaiini salakaubavedu merekonteinerites Euroopa meresadamate kaudu on jätkuvalt oluline tegur, mis mõjutab uimastite suurt kättesaadavust piirkonnas. Antwerpeni sadamast saadud hiljutised andmed näitavad, et 2023. aastal kasvas seal konfiskeeritud kokaiini kogus 116 tonnini (2022. aastal 110 tonni). Õiguskaitsemeetodite intensiivistumisel võtavad organiseeritud kuritegelikud rühmitused sihikule ka väiksemad sadamad nii ELi riikides kui ka ELiga piirnevates sadamates, mis võivad olla uimastikaubanduse suhtes haavatavamad. Sellest tulenevalt teatasid mõned Põhja-Euroopa riigid, sealhulgas Rootsi ja Norra, 2023. aastal rekordilisest kokaiini konfiskeerimisest meresadamates.
Osana ELi tegevuskavast võitluseks ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega loodi uue avaliku ja erasektori partnerlusena Euroopa sadamate liit (2024), mille eesmärk on suurendada sadamate vastupanuvõimet ning tõhustada võitlust uimastikaubanduse ja kriminaalse infiltratsiooni vastu. Organiseeritud kuritegelikud rühmitused varustavad ka Euroopa tarbijaturgusid, töödeldes ebaseaduslikke kokaiinitooteid mitmes ELi riigis. 2022. aastal likvideeriti teadaolevalt 39 kokaiinilaborit (2021. aastal 34).
On märke sellest, et kokaiini suur kättesaadavus Euroopas avaldab üha negatiivsemat mõju rahvatervisele. See on suuruselt teine levinuim ebaseaduslik uimasti, millest teatasid nii uimastiravile esmakordselt pöördunud isikud (2022. aastal 29 000) kui ka haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse pöördunud isikud (2022. aastal mainiti seda 28% ägeda uimastitoksilisuse esinemistest Euro-DEN Plus valvehaiglates). Kättesaadavad andmed näitavad, et seda uimastit esines ka ligikaudu viiendikul teatatud üleannustamistest tingitud surmajuhtumitest 2022. aastal, mida sageli avastati koos muude ainetega. Et kokaiini tarvitamine võib suurendada südame-veresoonkonna ja muude terviseprobleemide riski, on tõenäoline, et selle üldist panust uimastitega seotud suremusse Euroopas ei tunnustata piisavalt.
Kokaiin on Euroopas kõige sagedamini tarvitatav ebaseaduslik stimulant, mida eelmisel aastal tarvitas ligikaudu 1,4% (4 miljonit) Euroopa täiskasvanutest (15–64-aastased). Teave viitab sellele, et kokaiin on Euroopas üha enam kättesaadav ning selle geograafiline ja sotsiaalne jaotus on laiem. Viimased reoveeanalüüsi andmed näitasid, et 2022. ja 2023. aasta kohta andmeid esitanud 72 linnast teatasid 49 kokaiinijääkide koguse suurenemisest. Eriti murettekitav on see, et kokaiinitarvitamine näib mõnes riigis olevat üha levinum haavatavamates või marginaliseeritud rühmades. Nii kokaiini süstimisest kui ka crack-kokaiini tarvitamisest on teatatud üha enamates riikides. Stimulante, näiteks kokaiini, seostatakse suurema süstimissagedusega ning neid on mitmes Euroopa linnas viimase kümne aasta jooksul seostatud lokaalsete HIV-puhangutega uimasteid süstivate inimeste seas.
Muutuvad kanepiturud loovad uusi väljakutseid uimastipoliitikale
Kanepituru arengud tekitavad uusi probleeme seoses sellega, kuidas riigid reageerivad Euroopa kõige sagedamini tarvitatavale ebaseaduslikule uimastile. Kanepivaigu keskmine tetrahüdrokannabinooli sisaldus on viimase 10 aastaga kahekordistunud ja suureneb jätkuvalt (2022. aastal 22,8%), samas kui kanepiürdi keskmine tetrahüdrokannabinooli sisaldus on üldiselt stabiilne. Kanepitooted on nüüd üha mitmekesisemad, sealhulgas tugevatoimelised ekstraktid ja söödavad ained. Lisaks on teatatud, et mõni toode, mida müüakse ebaseaduslikul turul kanepina, võib sisaldada tugevaid sünteetilisi kannabinoide.
2023. aastal sai ELi varajase hoiatuse süsteem teateid üheksa uue kannabinoidi kohta, millest neli olid poolsünteetilised. Kõige sagedamini avastatud poolsünteetiline kannabinoid on heksahüdrokannabinool (HHC), mis oli 2022. aastal esimene neist ainetest, millest Euroopas teatati esmakordselt. Kuigi teadmised nende ainete mõju kohta inimestele on piiratud, on teatatud mürgistustest, sealhulgas laste seas, kes on tarvitanud HHC-d sisaldavaid toiduaineid. 2024. aasta märtsi seisuga oli HHC loetletud kontrollitava uimastina vähemalt 18 ELi liikmesriigis.
Hinnanguliselt on kanepit viimase aasta jooksul kasutanud ligikaudu 8% (22,8 miljonit) Euroopa täiskasvanutest (15–64-aastased), kusjuures noorte (15–34-aastaste) seas on levimus kasvanud 15%-ni (15,1 miljonit). Hinnanguliselt 92 000 klienti alustasid 2022. aastal uimastite tarvitamisega seotud probleemide korral uimastite eriravi, moodustades ligikaudu kolmandiku (36%) kõigist ravi alustajatest. Kanep oli ka Euro-DEN Plus haiglavõrgus 2022. aastal kõige sagedamini teatatud aine, mis oli seotud 29% ägeda uimastitoksilisuse esinemisega (2021. aastal 25%).
Kanepi tarvitamine võib põhjustada või süvendada mitmesuguseid füüsilise ja vaimse tervise probleeme, sealhulgas kroonilisi hingamisteede sümptomeid, sõltuvust ja psühhootilisi sümptomeid. Arvestades turu keerukust ja kättesaadavate toodete mitmekesisust, on kanepi tarvitamisest tulenevate kahjude riski hindamine keeruline. Kõige tõhusamate ravivõimaluste väljaselgitamiseks on vaja rohkem uurida kanepitarvitajate konkreetseid probleeme. Kanepiga seotud probleemidega isikutele pakutakse tavaliselt psühholoogilisi toimetulekuteraapiaid ja üha rohkem pakutakse e-tervise (veebipõhiseid) sekkumismeetmeid.
Viis ELi liikmesriiki (Luksemburg, Malta, Madalmaad, Saksamaa ja Tšehhi) ning Šveits on muutnud või kavatsevad muuta oma lähenemisviisi meelelahutuslikule kanepitarvitamisele ja tarnimisele. Neid muudatusi – mis hõlmavad kodukasvatust, mittetulunduslikke kasvatusklubisid ja kanepi tarvitamist eraviisiliselt – kirjeldatakse aruandes, milles rõhutatakse vajadust investeerida järelevalvesse ja hindamisse, et täielikult mõista nende mõju rahvatervisele ja ohutusele (3).
EMCDDA haldusnõukogu esimees Franz Pietsch sõnab: „See on viimane Euroopa uimastiprobleemide aruanne, mille EMCDDA avaldab enne seda, kui temast saab järgmisel kuul Euroopa Liidu Uimastiamet. Viimane analüüs näitab, kui palju on uimastiprobleem muutunud pärast esimest aruannet ligikaudu 30 aastat tagasi ja miks ametile on antud laiemad volitused. Tunnustan EMCDDAd selle tohutu väärtuse eest, mida ta on aastate jooksul oma sidusrühmadele pakkunud. Olen veendunud, et amet pakub oma uuel kujul uimastivaldkonnas töötavatele inimestele veelgi suuremat väärtust, sest aitab tegeleda uimastite tarvitamise põhjuste ja tagajärgedega.“
