Kiired muutused Euroopa uimastiturul tekitavad uusi tervise- ja julgeolekuriske ning panevad proovile piirkonna reageerimisvõime. Selle hoiatuse on esitanud Euroopa Liidu Uimastiamet (EUDA) täna avaldatud väljaandes Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2025: suundumused ja arengud (1). 29 riigi (EL 27, Norra ja Türgi) andmete põhjal tuuakse selles aastaülevaates esile uusimad suundumused ja tekkivad ohud.
Tänavune väljaanne on kolmekümnes ja sisaldab tõendusmaterjali, et anda teavet uimastipoliitika ja -praktika jaoks. Aruanne näitab, kuidas areneb Euroopa uimastiturg ning kuidas tarnijad ja tarbijad kohanevad geopoliitilise ebastabiilsuse, üleilmastumise ja tehnika arenguga. Samuti hoiatab aruanne riskide eest rahvatervisele, mis tulenevad üha mitmekesisemate, sageli tugevama toimega ja suurema puhtusastmega ainete kättesaadavusest ja kasutamisest. Segatarvitamine on endiselt probleem, mis raskendab tõhusate ennetus-, ravi- ja kahju vähendamise teenuste osutamist.
EUDA toetab ELi ja liikmesriike uute uimastiprobleemide ennetamisel ja neile reageerimisel. Uimastiamet teeb seda mitme uue teenuse kaudu, näiteks suunatud hoiatusteadete, õigeaegsete ohuhinnangute, lähteainete jälitamise ning põhjalike kohtuekspertiisi ja toksikoloogiliste analüüside kaudu. Aruandes on tekkivate ohtudena – mis nõuavad liikmesriikide valmisolekut – esile toodud näiteks sünteetilised katinoonid, väga tugeva toimega sünteetilised opioidid ja tugeva toimega kanepitooted.
Euroopa stimulanditurg: katinoonide levik
Aruandes rõhutatakse sünteetiliste katinoonide suurenenud kättesaadavust, mis kajastub „enneolematult suures impordis ja konfiskeerimistes“. Need on sünteetilised stimulandid, mis sarnanevad keemiliselt katinooniga, mis on katapõõsa lehtede toimeaine. 2023. aastal teatati kokku vähemalt 37 tonnist sünteetilistest katinoonidest (2022. a 27 t ja 2021. a 4,5 t). Enamik sellest oli seotud väikese arvu suures koguses impordiga Indiast, peamiselt läbi Madalmaade.
Uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatamise Euroopa süsteemis (EWS) tuvastati 2024. aastal 7 uut sünteetilist katinooni, mis suurendab nende Euroopas jälgitavate ainete koguarvu 178ni. EUDA on hiljuti teinud kolme uue sünteetilise katinooni riskianalüüsi: 2-metüülmetkatinoon (2-MMC), 4-bromometkatinoon (4-BMC) ja N-etüülnorpentedroon (NEP). Jaanuariks 2025 oli uimastiamet esimest korda hinnanud riske ELi tasandil seoses 8 lähteainega, mida kasutatakse sünteetiliste katinoonide tootmisel.
Kuigi sünteetiliste katinoonide tahtmatu kasutamine uimastisegudes ja tablettides on endiselt murettekitav, ostavad tarbijad neid aineid ka tahtlikult enda valitud stimulandina. Ka raviandmed kajastavad sünteetiliste katinoonide sagenemist, kusjuures ravi alustajate arv on neid andmeid esitavates riikides suurenenud (2018. a 425 klienti ja 2023. a 1930 klienti).
2023. aastal likvideeriti ELis 53 sünteetilise katinooni tootmiskohta, millest mõni olid suuremahuline (2022. a 29), peamiselt Poolas. See on näide, kuidas uimastitootmine Euroopas oluliselt intensiivistub. 2023. aastal likvideerisid ametiasutused tootmisrajatisi kogu Euroopas, sealhulgas 250 metamfetamiini, 93 amfetamiini, 36 MDMA ja 34 kokaiini tootmisrajatist.
Uued sünteetilised opioidid: nitaseenid tekitavad surmavate mürgistuste riski
EUDA hinnangul oli 2023. aastal 7500 uimastite põhjustatud surmajuhtumit (2022. a ligikaudu 7100), mis olid peamiselt seotud opioidide ja muude ainete kombinatsiooniga. Euroopa opioiditurg jätkab arengut, lisaks heroiinile on nüüd kättesaadavad ka muud ained. Uutel sünteetilistel opioididel (sünteetilised ained, mis toimivad peaaju opioidiretseptoritele ja mille toime üldjoontes sarnaneb heroiini omaga) on Euroopa uimastiturul üldiselt suhteliselt väike roll. Need on siiski silmapaistvalt esindatud Balti riikides. Samuti tuntakse üha enam muret nende kasutamise pärast muudes ELi liikmesriikides. 2024. aastal avaldas EUDA üleskutse ELi partneritele ja liikmesriikidele, kutsudes neid üles koos võitlema kasvava ohuga, mida põhjustavad uued sünteetilised opioidid.
Alates 2009. aastast on Euroopa uimastiturule ilmunud kokku 88 uut sünteetilist opioidi. Need on sageli väga tugeva toimega ning tekitavad mürgistuse ja surma riski. 2024. aastal olid kõik 7 uut sünteetilist opioidi, millest ametlikult teatati ELi varajase hoiatamise süsteemile, nitaseenid. Praegu jälgitakse Euroopas 22 nitaseeni. Hiljutises EUDA katselises ohuhinnangus, mis keskendus uutele sünteetilistele opioididele Balti riikides, leiti, et nitaseenid põhjustasid olulise osa üleannustamisest tingitud surmajuhtumitest Eestis ja Lätis. 2024. aastal teatasid vähemalt 7 ELi liikmesriiki ja Norra nitaseenidega seotud kahjudest.
Aruandes tuuakse esile, et Euroopas suureneb selliste nitaseene sisaldavate võltsravimite kättesaadavus, mis tüüpiliselt jäljendavad seaduslikke retseptiravimeid (nt oksükodoon, bensodiasepiinid). See tekitab muret seoses võimalusega, et nende toodete kasutajaskond mitmekesistub, sealhulgas noorte seas. Nitaseenide tugeva toime tõttu tekitavad need võltsravimid suurt raske mürgistuse ja üleannustamise riski. Üks peamisi reageeringuid opioididega seotud üleannustamisele on naloksooni manustamine meditsiinitöötajate poolt või naloksooni kodus kasutamise (THN) kavade raames. Üha rohkem riike on teatanud, et pakuvad THN-kavasid (2023. a 15 ELi liikmesriiki ja 2024. aastal algatasid katsekavad veel 3 riiki).
Hiina kontroll 10 nitaseeni üle võib turu ümber suunata nitaseenidelt (nt metonitaseen, protonitaseen) uudsete derivaatide või alternatiivsete opioiduimastirühmade poole. 2024. aastal tuvastati varajase hoiatamise süsteemi kaudu orfiinide rühma aineid (nt tsüklorfiin, spiroklorfiin), mis rõhutab vajadust tähelepaneliku seire järele.
On oletatud, et heroiini kättesaadavuse võimalik tulevane vähenemine Euroopas pärast seda, kui Taliban keelustas Afganistanis unimaguna kasvatamise ja oopiumitootmise, võib põhjustada selle, et Euroopa turulünga täidavad sünteetilised opioidid. Samuti on võimalik, et heroiini asendavad stimulandid, näiteks kokaiin ja sünteetilised katinoonid. Aruandes öeldakse: „Ebakindluse tingimustes peab Euroopa parendama oma valmisolekut, et tulla toime selliste turumuutustest tulenevate võimalike probleemidega.“
Tugeva toimega kanepitooted ja poolsünteetiliste kannabinoidide laiem kättesaadavus
Kanepituru arengud tekitavad uusi probleeme seoses sellega, kuidas riigid reageerivad Euroopa kõige sagedamini tarbitavale ebaseaduslikule uimastile – hinnanguliselt 24 miljonit Euroopa täiskasvanut (15–64 a) on viimase aasta jooksul tarvitanud kanepit. Kanepivaigu keskmine THC-sisaldus on viimase aastakümne jooksul kahekordistunud ja oli 2023. aastal 23 %, mida on üle kahe korra rohkem kui taimses kanepis (stabiilselt 11 %). Kanepi terviseriskide hindamine on praegu keerukas, sest kättesaadav on suurem valik tooteid, sealhulgas väga tugeva toimega ekstrakte ja söödavaid tooteid.
Mõni toode, mida müüakse ebaseaduslikul turul kanepina, võib olla tarbijate teadmata modifitseeritud tugevate uute sünteetiliste kannabinoididega. Need ained jäljendavad kanepi peamise psühhoaktiivse koostisosa THC toimet (ja toimivad samadele peaaju retseptoritele). Hiina sünteetiliste kannabinoidide kontroll 2021. aastal on vähendanud nende kättesaadavust Euroopas. Samas on suurenenud poolsünteetiliste kannabinoidide (mida võidakse toota kanepi koostisosast CBD-st), näiteks heksahüdrokannabinooli (HHC) kättesaadavus, mis on hiljuti võetud rahvusvahelise kontrolli alla. 2024. aastal olid varajase hoiatamise süsteemi kaudu avastatud 20 uuest kannabinoidist 18 poolsünteetilised. Juunis 2024 teatas Ungari 30 ägeda mittesurmava mürgistuse puhangust, mis on seotud tugevatoimelisi poolsünteetilisi kannabinoide sisaldavate kummikommidega.
Poliitikavaldkonnas on mitu ELi liikmesriiki (nt Saksamaa, Luksemburg, Malta, Madalmaad) muutnud või kavatsevad muuta oma käsitlust seoses meelelahutusliku kanepi kasutamise ja pakkumisega. Need muudatused on näiteks uued kodus kasvatamise, mittetulunduslike kasvatusklubide ja kanepi eraviisilise kasutamise eeskirjad. EUDA rõhutab vajadust jälgida ja hinnata neid arenguid, et täielikult mõista nende mõju rahvatervisele, ohutusele, julgeolekule ja siseturule.
Kokaiin: suurenevad terviseprobleemid ja suur kättesaadavus
Kokaiin on Euroopas kõige sagedamini tarvitatav ebaseaduslik stimulant, mida eelmisel aastal tarvitas ligikaudu 4,6 miljonit Euroopa täiskasvanut (15–64 a). Üha rohkem muret tekitab selle negatiivne mõju rahvatervisele. See on sageduselt teine ebaseaduslik uimasti, millest teatasid uimastiravi esmakordselt alustajad (2023. a 35 000, 2022. a 31 500). Võrgustiku Euro-DEN Plus valvehaiglate 2023. aastal andmed näitavad, et kõige sagedamini teatasid haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse pöördunud kokaiini kasutamisest – seda mainiti 25 %-l (1695) ägeda uimastitoksilisuse juhtudest. Nii kokaiini süstimisest kui ka crack-kokaiini tarvitamisest on teatatud üha enamates riikides. 2023. aastal oli hinnanguliselt 9900 crack-kokaiiniga seotud ravijuhtumit (2022. a 8100).
Konfiskeerimisandmed kinnitavad, et kokaiini kättesaadavus Euroopas on endiselt suur. Seitsmendat aastat järjest konfiskeerisid ELi liikmesriigid rekordkoguses kokaiini, 2023. aastal kokku 419 tonni (2022. a 323 t). Belgia (123 t), Hispaania (118 t) ja Madalmaad (59 t) moodustasid kogu konfiskeeritud kogusest peaaegu kolmveerandi (72 %), mis rõhutab nende rolli Euroopasse veetava kokaiini peamiste sisenemiskohtadena (2024. aasta esialgsetel andmetel on olukord muutumas). Sisenemiskohtadena on sihtmärgiks ka muud riigid, näiteks Saksamaa (43 t), Prantsusmaa (23 t) ja Portugal (22 t).
Suured konfiskeerimised Euroopa sadamates rõhutavad, kuidas ebaseaduslikud uimastikauplejad kasutavad jätkuvalt ära kaubanduslikke tarneahelaid. 2024. aastal teatas Hispaania kõigi aegade suurimast kokaiini konfiskeerimisest ühes saadetises (13 t), mis oli peidetud Ecuadorist pärit banaanidesse. ELi uimastiäri ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise tegevuskava raames on Euroopa sadamate liidu eesmärk suurendada sadamate vastupanuvõimet uimastikaubandusele ja kuritegelikule sisseimbumisele.
Konkurents ebaseaduslike uimastite turul põhjustab kokaiiniga seotud kuritegevust, sealhulgas jõuguvägivalda ja tapmisi. 2024. aastal avaldas EUDA pärast esimest selleteemalist Euroopa konverentsi üleskutse võtta meetmeid, et lõhkuda uimastitega seotud vägivalla tsükkel. See rõhutas tungivat vajadust valdkondadevahelise koostöö järele, et tagada ohutum ja turvalisem Euroopa.
On märke, et kokaiini kättesaadavuse pidev suurenemine ELis viimastel aastatel mõjutab kokaiini tarbimist, nagu nähtub mitmest andmeallikast, näiteks heitvee analüüsist. Kokaiinijäägid olmeheitvees suurenesid enam kui pooltes linnadest, mille kohta on olemas 2023. ja 2024. aasta andmed. Arvestades, et hinnanguline aeg kokaiini esimesest tarvitamisest esmase ravivajaduseni on ligikaudu 13 aastat, võib kättesaadavuse kasv lähiaastatel kaasa tuua suurema ravivajaduse. See nõuab ELi liikmesriikide reageerimisvõime kiiret hindamist, sest ravivajadus tõenäoliselt suureneb.
ELi valmisoleku tugevdamine uimastivaldkonnas: uued EUDA teenused
Et toetada Euroopa valmisolekut üha keerukamate uimastiprobleemide lahendamiseks, töötab EUDA välja uue komplekti tervikteenuseid (2). Need keskenduvad neljale põhivaldkonnale: tekkivate uimastiprobleemide ja nende tagajärgede ennetamine; reaalajas hoiatamine uute uimastite riskide ja ohtude eest; ELi ja selle liikmesriikide abistamine meetmete tõhustamisel; tõenduspõhise uimastipoliitikate ja -meetmetega seotud teadmiste vahetamise ja õppimise hõlbustamine kogu ELis.
Varajase hoiatamise ja olukorrateadlikkuse suurendamiseks arendatakse uusi algatusi, näiteks Euroopa uimastite hoiatussüsteem ning tervise- ja julgeolekuohtude hindamise süsteem . Samal ajal analüüsib Euroopa kohtuekspertiisi- ja toksikoloogialaborite võrgustik uimastiproove, koolitab eksperte ja vahetab teavet uute arengute, näiteks uute sünteetiliste opioidide põhjustatavate ohtude kohta. Uimastiametil on ka uus roll uimastite lähteainete ning nende kõrvalesuunamise ja inimkaubanduse kohta teabe kogumisel ja analüüsimisel, mis võimaldab tal teatada liikmesriikidele uutest avastamistest ja toetada Euroopa Komisjoni teadusandmetega. Üheskoos loovad need pingutused tugeva aluse jõulisemale reageerimisele uimastitele Euroopas.
