Heroiin ja muud opioidid – praegune olukord Euroopas (Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2025)
Heroiin on endiselt Euroopas kõige sagedamini tarvitatav ebaseaduslik opioid ja põhjustab suure osa ebaseadusliku uimastitarvitamisega seotud haiguskoormusest. Euroopa opioidiprobleem areneb siiski edasi viisil, millel on tõenäoliselt oluline mõju sellele, kuidas me selle valdkonna probleeme lahendame. Sellelt leheküljelt leiate värskeima analüüsi heroiini ja muude opioidide olukorrast Euroopas, sealhulgas kasutamise levimus, ravinõudlus, konfiskeerimised, hind ja puhtus, kahjulikkus ning muud teemad.
See leht on osa Euroopa uimastiprobleemide 2025. aasta aruandest, mis on Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) aastaülevaade uimastiolukorrast Euroopas.
Viimati uuendatud: 5.6.2025
Euroopa heroiini ja opioidide turg põhjustab endiselt kahju vähendamise ja ravi probleeme
Heroiin on endiselt Euroopas kõige sagedamini tarvitatav ebaseaduslik opioid ja põhjustab suure osa uimastitarvitamisega seotud haiguskoormusest. Siiski on Euroopa opioidiprobleemi arengutel tõenäoliselt oluline mõju sellele, kuidas me selle valdkonna probleemidele reageerime.
Narkomaaniaravi alustamise andmed ja muud näitajad näitavad, et üldiselt on heroiinitarvitajate kohort Euroopas vananemas. Aastatel 2013–2023 suurenes kõikide heroiini tarvitamise puhul spetsiaalset narkomaaniaravi alustavate isikute ja esmakordsete ravialustajate keskmine vanus, samuti vanemate patsientide osakaal (vt joonis 6.1 ja joonis 6.2). Muutused abi otsivate isikute omadustes tähendavad üha enam seda, et teenused vastavad nüüd keerukamatele tervishoiu- ja sotsiaaltoetusvajadustele. Lisaks otsesele reageerimisele uimastiprobleemidele hõlmavad need vanusega seotud haiguste ennetamist ja ravi ning vastavat vajadust luua tõhusad mitme asutuse partnerlused ja suunamisvõimalused üldiste tervishoiu- ja sotsiaaltoetusteenustega.
Kuigi heroiin on jätkuvalt seotud paljude opioididega seotud surmajuhtumitega (vt Uimastite tarvitamisest põhjustatud surmajuhtumid – praegune olukord Euroopas), on muud opioidid muutunud valdavamaks. Kuigi heroiin oli 2023. aastal Euro-DENi valvehaiglates ägeda uimastimürgistuse korral endiselt kõige sagedamini teatatud opioid, on mõnes linnas muud opioidid – opioidagonistravimid, valuvaigistid või tugevatoimelised uued sünteetilised opioidid – ravijuhtumite põhjustajana heroiini üle võtnud. Kuigi see andmekogum ei ole riigiti representatiivne, annab see ülevaate sellest, kuidas opioidiprobleemid võivad muutuda kohalikul tasandil. Neid andmeid tuleb pealegi tõlgendada ettevaatlikult, sest mõned muutused selles valdkonnas näivad kajastavat pikaajalise poliitika positiivset mõju, mille eesmärk on vähendada nõudlust heroiini järele, takistada uimastite tarvitamisega alustamist ning pakkuda piisavaid ja tõhusaid ravimeetmeid. Sellest hoolimata võib praegu olla vajalik pöörata suuremat tähelepanu meetmetele, mille abil vähendatakse ohtu, et raviks mõeldud opioidid võivad sattuda ebaseaduslikule turule. Siinkohal on oluline märkida, et selle eesmärgi poole püüdlemine ei tohiks tekitada täiendavaid takistusi opioidagonistravi pakkumisele, mille ulatus on mitmes riigis endiselt ebapiisav.
Ka heroiini manustamisviisides on täheldatud muutusi. Raviteenustele pöördujate seas on süstimine nii esmakordselt kui ka varem ravitud heroiinitarvitajate seas viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Kõige värskemad andmed viitavad siiski langustrendi aeglustumisele (vt joonis 6.3 ja „Uimastite süstimine Euroopas – praegune olukord“). Üleminek süstimiselt teistele manustamisviisidele, peamiselt suitsetamisele/sissehingamisele, võib kajastada erinevate tegurite mõju, sealhulgas kahju vähendamise ja ennetustegevuse mõju ning uimastite kättesaadavuse muutusi, mis võivad mõjutada tarvitamisharjumusi. Heroiiniga seotud probleemide tõttu ravi alustavatest uutest patsientidest nimetab süstimist põhilise manustamisviisina ainult 20%. See suundumus on oluline, sest just süstitavate uimastite tarvitamist seostatakse mitmesuguste negatiivsete tervisemõjudega. Vähem positiivne on see, nagu on märgitud mujal käesolevas aruandes, et uimasteid süstivad inimesed kasutavad süstimiseks laiemas valikus aineid, kusjuures sagedamini teatatakse stimulantidest, mida süstitakse sagedamini kui opioide. Muret tekitab ka steriilsete süstalde jagamise madal ja mõnel juhul vähenev tase mõnes ELi liikmesriigis (vt ka „Uimastite süstimine Euroopas – praegune olukord“).
Lisaks mitmekesisemate opioidide ja muude ainete esinemisele Euroopa uimastiturul on mitme aine tarvitamine peamiselt opioidide tarvitajate poolt endiselt üks peamisi terviseprobleeme, kuna see suurendab mitmesuguseid riske. Oluline on see, et mitme näitaja andmed näitavad, et heroiini ja muid opioide tarvitatakse sageli koos muude ainetega, sealhulgas alkoholi, bensodiasepiinide või stimulantidega, nagu kokaiin, crack-kokaiin ja amfetamiinid. Opioidide ja muude respiratoorsete depressantidega seotud mitme aine tarvitamine suurendab surmaga lõppeva üleannustamise riski ning nii väljakujunenud kui ka juhtivatest allikatest saadud andmed näitavad, kuidas mitme aine samaaegne tarvitamine on kohalike uimastitarvitamisharjumuste tunnus. 2023. aastal teatasid Euroopas spetsiaalset narkomaaniaravi alustavast viiest kliendist kolm, kes nimetasid opioidi oma peamiseks probleemseks uimastiks, sekundaarsest ainest. Kohalikul tasandil oli 2023. aastal rohkem kui kolmandik erakorralistest juhtumitest, millest teatati 13 uimastitarvitamisruumis üheksas ELi liikmesriigis, seotud mitme aine tarvitamisega. Euroopa süstalde kogumise ja analüüsimise projektiettevõtte ESCAPE andmed näitavad, et mitme aine tarvitamise mustrid on riigiti ja süstitavate opioidide lõikes erinevad. Kuigi heroiini avastati sageli süstaldes koos muude uimastite või seguainetega, olid Vilniuses (Leedu) ja Tallinnas (Eesti) asuvates kohtades uued sünteetilised opioidid sageli ainus aktiivne ühend, mida süstaldes tuvastati. Thessalonikis (Kreeka) ja Prahas (Tšehhi) leiti buprenorfiini sageli üksi või koos naloksooniga, mis kajastab tõenäoliselt ravimpreparaatide koostist.
Tootmise ja salakaubaveo muutused võivad Euroopa heroiiniturgu muuta
2022. aasta aprillis Talibani poolt kehtestatud oopiumimoonide kasvatamise keeld on oluliselt vähendanud oopiumi ja heroiini tootmist Afganistanis, mis on peamine uimasti allikas Euroopas, kusjuures ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) hinnangul vähenes oopiumikasvatus 2023. aastal 95% võrra 10 800 hektarile, mis on vähem kui 232 000 hektarit 2022. aastal. ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) uuemad andmed näitavad, et moonikasvatus püsis 2024. aastal väga madalal tasemel (12 800 hektarit). Kui oopiumi- ja heroiinitootmise vähenemine Afganistanis jätkub, mõjutab see tõenäoliselt heroiini kättesaadavust Euroopas, ehkki on keeruline prognoosida, millal see võib juhtuda ja kuidas seda eri ELi liikmesriikides kogetakse. Ebaseadusliku heroiini salakaubavedu Afganistanist Euroopasse mõjutavad mitmesugused tegurid, millest mõnda mõistetakse halvasti, näiteks Afganistani maapõllumajandustootjate ja maaomanike sotsiaal-majanduslik olukord ning oopiumi- ja heroiinivarude tõenäoline olemasolu, mida on raske hinnata, või salakaubateede muutumine. Arvestades majandus- ja humanitaarkriise Afganistanis, võib Talibanil olla riigisisene surve see keeld tühistada, sest oopiumi kasvatamine oli varem oluline sissetulekuallikas. Kokkuvõttes rõhutavad need arengud vajadust parandada Afganistani uimastiolukorra jälgimist. EUDA on selles valdkonnas käivitanud uue projekti, et parandada valmisolekut ja pakkuda ELi poliitikakujundajatele strateegilisi teadmisi.
Euroopas viitavad mitu näitajat, et heroiiniturg on viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Vaatamata konfiskeeritud koguste suurele kõikumisele viitavad hindade, puhtuse ja konfiskeerimiste arvu pikaajalised suundumused, et pakkumine võib olla sel perioodil nõudlusega võrreldes suurenenud (vt Heroiini ja muude opioidide turu andmed, allpool). See võib siiski muutuda, nagu näitavad kõige värskemad konfiskeerimisandmed peamiste salakaubatee riikide Türgi ja Bulgaaria kohta, ning võimalik, et ka heroiini puhtuse märkimisväärse vähenemise tõttu 2023. aastal. Kuigi andmed võivad viidata Euroopa heroiinituru dünaamikas praegu toimuvatele muutustele, on vaja täiendavat seiret, et teha kindlaks, kas viimased muutused on Afganistanist pärit tarnehäirete või muude geopoliitiliste tegurite otsene tagajärg ning kuidas võivad need heroiini kättesaadavust edasi arendada ja mõjutada.
Lisaks tarnepiirangutele on turu vastupanuvõime ja kohanemine endiselt põhikaalutlused, mis aitavad paremini mõista muutuste signaale Euroopa heroiiniturul. Näiteks osutavad teated, et oopiumivarud Afganistanis võisid leevendada keelu vahetut mõju (vt Talibani uimastikeelu mõju mõistmine). Koosmõjus võib Euroopa heroiinituru suur väärtus muuta tarned Euroopale lühikeses ja keskpikas perspektiivis mõnevõrra vastupidavaks, samal ajal kui kättesaadavuse vähenemine teistele, vähem tulusatele turgudele võib olla vahetum. Salakaubanduse võrgustikud on ka väga kohanemisvõimelised ja võivad Venemaa agressiivse sissetungi tõttu Ukrainasse ja Lähis-Ida konfliktide, eelkõige hiljutiste arengute tõttu Süürias, muuta marsruute. Euroopa sise- ja välispiiridel kasutavad uimastikaubandusvõrgustikud heroiini ELi riikidesse toomiseks jätkuvalt mitmesuguseid tegutsemisviise. Need on näiteks suuremate koormate peitmine seadmetesse ja masinatesse, nagu täheldati hiljutisel Bulgaaria konfiskeerimisel, ning kergete õhusõidukite kasutamine ning piirkondlike ja väiksemate lennuväljade määramine, et transportida hulgimüügilaadungeid Euroopa Liidus, nagu täheldati hiljutisel Iirimaa konfiskeerimisel (vt joonis 6.4, joonis 6.5 ja Uimastite pakkumine, tootmine ja lähteained – praegune olukord Euroopas).
Märkus: Garda riikliku uimastite ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo ning maksu- ja tolliameti (Garda National Drugs and Organized Crime Bureau) konfiskeeritud uimastid.
Märkus: Bulgaaria Riikliku Tolliameti konfiskeeritud uimastid.
Afganistanist pärit heroiinitarnete võimaliku püsiva vähenemise tõttu võivad kuritegelikud uimastikaubanduse võrgustikud otsida alternatiivseid allikaid. Afganistanist pärit heroiini oleks siiski raske täielikult asendada tarnetega teistest tootjariikidest, näiteks Myanmarist, arvestades Afganistanis enne praegust keeldu toodetud ja sealt saabunud oopiumi ja heroiini kogust. Kuigi tegemist ei ole uue arenguga, on huvitav märkida, et 2024. aastal ja 2025. aasta alguses konfiskeeriti Taist ELi liikmesriikidesse lendavatelt kommertslennureisijatelt eri juhtudel valge heroiini koguseid, mis ulatuvad kuni 60 kilogrammini ja mis on oletatavasti toodetud Myanmaris või selle lähedal. See võib viidata sellele, et mõni uimastikaubanduse võrgustik uurib alternatiivseid heroiiniallikaid, et olla valmis nappuseks Afganistanis. See toimub ajal, mil Euroopa Liidu ja Kagu-Aasia vaheline kaubandus peaks laienema.
Terviseprobleemid seoses uute sünteetiliste opioidide võimaliku suurenenud pakkumise ja tarvitamisega
Praegu on uutel sünteetilistel opioididel Euroopa uimastiturul üldiselt suhteliselt väike roll, kuid mõnes riigis on nende näol tegemist olulise probleemiga ja on märke, et sünteetiliste opioidide osatähtsus on tulevikus Euroopa uimastiprobleemides suurem. Sünteetilistest opioididest, näiteks fentanüülist ja selle derivaatidest, sealhulgas karfentaniilist, mis on tavaliselt palju tugevamad kui heroiin, on ELi varajase hoiatamise süsteemi nüüd juba aastaid teavitatud. Viimasel ajal on Euroopas ilmunud uus sünteetiliste opioidide klass, nitaseenid, millest mõni on märksa tugevama toimega kui fentanüül. Alates 2019. aastast on ELi varajase hoiatamise süsteem saanud teateid nitaseenide esinemisest vähemalt 21 ELi liikmesriigi uimastiturul (vt „Uued psühhoaktiivsed ained – praegune olukord Euroopas“). Nitaseenide konfiskeerimised Euroopas on kiiresti kasvanud, 2023. aastal pulbri kujul avastatud kogus on kolmekordistunud 10 kilogrammini. Märkimisväärselt on suurenenud ka nitaseeni sisaldavate võltsitud ravimite kättesaadavus, kusjuures 2024. aastal teatasid ELi varajase hoiatamise süsteemile konfiskeeritud tablettide koguse suurenemisest vähemalt 12 riiki. Need tooted jäljendavad tavaliselt seaduslikke retseptiravimeid, eelkõige oksükodooni ja vähemal määral bensodiasepiine, nagu diasepaam ja alprasolaam. Kuigi seda kasutavad üldiselt suure riskiga opioiditarvitajad, tekitab muret nende potentsiaal levida laiemale opioiditalumatusega elanikkonnarühmale, sealhulgas noortele. 2023. aastal avastati ELi uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatamise süsteemi kaudu uusi sünteetilisi opioide vähemalt 20 ELi liikmesriigis, Norras ja Türgis. Samal aastal teatas kaheksa riiki nitaseeni opioididega seotud kahjudest, sealhulgas mittesurmavatest ja surmaga lõppevatest mürgistustest ning puhangutest. Samuti on teateid nitaseeni opioidide väärmüügist heroiinina Iirimaal ja Prantsusmaal ning 2024. aastal bensodiasepiinidena Iirimaal, mis olid seotud uimasteid tarvitavate haavatavate inimrühmade mürgistustega kogukonnas ja vanglates.
Uued sünteetilised opioidid ei ole praegu ELi tasandil kättesaadavate rutiinsete andmete hulgas olulisel kohal (välja arvatud mõnes Balti riigis). Sellegipoolest on areng selles valdkonnas murettekitav, sest need ained võivad tulevikus avaldada negatiivset mõju Euroopa rahvatervisele. 2022. ja 2023. aastal teatasid mõned Põhjamaad ja Balti riigid, sealhulgas Eesti ja Läti, sünteetiliste opioidide kättesaadavuse ja seotud kahjude, sealhulgas uimastitega seotud surmajuhtumite suurenemisest. 2023. aastal teatati Prantsusmaal, 2024. aastal Saksamaal ja 2023./2024. aastal Rootsis ja Norras nitaseenidega seotud surmajuhtumitest või märkimisväärsest arvust surmajuhtumitest ja ägedast toksilisusest. Nende tugeva toime ja uudsuse tõttu on murettekitav, et nitaseeni opioide ei pruugita tavapäraselt tuvastada surmajärgses toksikoloogias kasutatavate tavamenetluste käigus. See loob võimaluse, et teatatud surmajuhtumite arv võib olla alahinnatud.
Valmisoleku suurendamine on jätkuvalt otsustava tähtsusega, et Euroopa suudaks tugevate sünteetiliste opioididega seotud mürgistuspuhangutele kiiresti reageerida. EUDA tervise- ja julgeolekuohtude hindamise süsteem on praegu väljatöötamisel ning selle esimene katsehindamine toimus 2024. aasta lõpus, keskendudes nitaseenidele ja karfentaniilile Läänemere piirkonnas. Peamiste järelduste hulgas märgiti hinnangus, et nitaseenid on muutunud Eesti ja Läti uimastiturul üha olulisemaks, samal ajal kui Leedus on endiselt domineeriv karfentaniil. Tundub, et need ained on pärast fentanüüli ja heroiini nappust täitnud vaakumi, mis rõhutab kohalike uimastiturgude kohanemisvõimet. Eesti on üks vähestest ELi liikmesriikidest, kus on toimunud pikaajaline nihe opioiditurul pärast heroiini kättesaadavuse vähenemist 2001. aastal, kui kehtestati Talibani varasem oopiumikasvatuse keeld. Siiski lubati keelul lõpuks aeguda, mis tõi kaasa heroiini tagasituleku enamikku teistesse ELi liikmesriikidesse, kus on märkimisväärsed uimastiturud.
On spekuleeritud, et kui Talibani kehtestatud oopiumikasvatuse keelu tõttu Afganistanis heroiini kättesaadavus Euroopas väheneb, võib see luua tingimused sünteetiliste opioidide suuremaks kättesaadavuseks ja tarvitamiseks. Arvestades selle võimalikke negatiivseid tagajärgi, peab Euroopa olema paremini ette valmistatud kahjude vähendamiseks ja muudeks probleemideks, mida selline turu muutus võib kaasa tuua.
Selles valdkonnas tekitab muret heroiini segamine uute sünteetiliste opioididega, uute sünteetiliste opioidide väärmüük ja heroiini asendamine uute sünteetiliste opioididega. Sellised muutused võivad suurendada opioiditarvitajate seas üleannustamise ja uimastite tarvitamisest põhjustatud surmade riski. Sellega seoses tuleb märkida, et Põhja-Ameerikas on viimastel aastatel järsult suurenenud opioididega seotud suremus, mille põhjuseks on tugevad sünteetilised opioidid, peamiselt fentanüüli derivaadid. Tuginedes varasematele näidetele heroiinituru häirete kohta, on samuti võimalik, et stimulante, näiteks kokaiini ja sünteetilisi katinoone võidakse kasutada heroiini asendusainetena.
Kuigi heroiini kättesaadavuse vähenemise tõenäoline tagajärg on mitme aine koostarvitamise ja ainete vahetamise suurenemine, oleks selle stsenaariumi ärahoidmiseks väga oluline laiendada kiiret juurdepääsu opioidagonistravile ja sellega seotud tugimeetmetele ning nõela- ja süstlavahetusprogrammidele. Samuti on endiselt tähtis tagada piisav naloksooni kättesaadavus vastumürgina üleannustamisele ja uimastite tarvitamisest põhjustatud surmade vältimiseks. Kohalikel uimastiturgudel jaemüügitasandil kättesaadavate uimastite jälgimine on jätkuvalt oluline, et kiiresti tuvastada muutusi müügil olevates ainetes ja ohtlike uimastipartiide olemasolu. Siin on jätkuvalt oluline roll ELi varajase hoiatamise süsteemil ja EUDA uuel uimastihäire ja ohtude hindamise süsteemil.
Arvatakse, et enamik uute sünteetiliste opioidide, näiteks nitaseenide tarnetest pärineb Hiinast ja nende salakaubavedu toimub Euroopasse. Siiski on Euroopas teadaolevalt toimunud mõningane sünteetiliste opioidide piiratud tootmine ning võib arvata, et olemasolevat ebaseaduslikku sünteetiliste uimastite tootmisvõimsust võidakse kasutada sünteetiliste opioidide tootmiseks, kui turutingimused muutuvad soodsaks.
Üksikasjalikum ülevaade heroiinitarnete dünaamikast Euroopa Liidus on esitatud EUDA ja Europoli 2024. aasta aruandes „ELi uimastiturg: Heroiin ja muud opioidid – süvaanalüüs; vt ka EUDA „Opioidid: tervishoiu- ja sotsiaalmeetmed“.
Põhiandmed ja suundumused
Opioidide kasutamise levimus
- 2023. aastal kasutas opioide hinnanguliselt 0,3% ELi täiskasvanud elanikkonnast, ehk ligikaudu 860 000 inimest (2022. aastaga võrreldes stabiilne).
Ravi alustamine heroiini ja muude opioidide tarvitamise tõttu
- 2023. aastal teatas 72 000 patsienti ehk 23% kõigist Euroopas narkomaaniaravi alustajast, et spetsiaalse narkomaaniaravi alustamise peamine põhjus on opioidide tarvitamine. Heroiin oli peamine uimasti 19 000 esmakordsest ravialustajast 12 000 (61%) puhul, kes nimetasid peamise probleemse uimastina mõnda konkreetset opioidi. 3000 opioiditarvitajast esmakordset ravialustajat oma peamist uimastit ei täpsustanud.
- Enamik opioididega seotud probleemide tõttu ravi taotlevatest isikutest on mehed, kes moodustasid 2023. aastal 80% kõigist ravialustajatest, kes nimetasid peamise probleemse uimastina opioide. See osakaal on olnud suhteliselt stabiilne ning aastatel 2018–2023 kõikus see vähe.
- Teenusehäirete tõttu COVID-19 pandeemia ajal tuleks ravi alustamise andmeid 2020.–2022. aasta kohta tõlgendada ettevaatlikult. Sellegipoolest näitavad andmed, et heroiinitarvitamise tõttu ravi alustavate inimeste arvu pikaajaline langustrend on jätkunud (joonis 6.6).
- Värskeimad Euroopa andmed näitavad, et esmakordse heroiinitarvitamise (keskmiselt 23-aastaselt) ja heroiiniprobleemide tõttu esmakordse ravi alustamise (keskmiselt 38-aastaselt) vaheline periood on 15 aastat (13 aastat naistel ja 16 aastat meestel). Aastatel 2018–2023 suurenes ajaline viivitus naistel 5 aasta võrra ja meestel 6 aasta võrra.
- 26 ELi liikmesriigi andmed näitavad, et 2023. aastal sai opioidagonistravi hinnanguliselt 511 000 inimest (2022. aastal 510 000 inimest).
Opioidide kasutamisega seotud kahju
- Opioide, sealhulgas heroiini ja selle metaboliide, sageli koos muude ainetega, esines 2023. aastal seitsmel surmaga lõppenud üleannustamise juhtumist kümnest, mille kohta on olemas toksikoloogiline teave (vt „Uimastite tarvitamisest põhjustatud surmajuhtumid – praegune olukord Euroopas“). Piirang on see, et andmed on kättesaadavad ainult 19 ELi liikmesriigi kohta.
- Heroiin oli 2023. aastal endiselt uimastiuuringukeskuste Euroopa võrgustikku (Euro-DEN Plus) kuuluvates haiglates Euroopa Liidus ja Norras ägeda uimastimürgistuse juhtumites sageduselt kolmas põhjus, 13% kõigist juhtudest. Heroiini leiti 2023. aastal Euroopa Liidus ja Norras osalenud 22 haiglast 18-s (joonis 6.7).
- Heroiinist teatati enam kui viiendikul uimastitega seotud ravijuhtumitest Drogheda (Iirimaa) haiglas ja kahes Oslo (Norra) haiglas. Enamik heroiiniga seotud ravijuhtumeid puudutas 25–45aastaseid mehi: 2023. aastal ei olnud 18 haiglast seitsmes ükski patsient noorem kui 25aastane. Pooltes haiglates, mis teatasid heroiinist, moodustasid naised heroiiniga seotud ravijuhtumitest vähem kui 7%. Olenevalt haiglast olid uimastid, millest teatati koos heroiiniga kõige sagedamini, bensodiasepiinid, kokaiin ja amfetamiin.
Heroiini ja muude opioidide turu andmed
- Pärast heroiini konfiskeerimiste arvu suurenemist 2021. aastal (9,5 tonnini) vähenes ELi liikmesriikides konfiskeeritud kogus 2022. aastal 16% võrra (8,0 tonnini) ja vähenes 2023. aastal veel 33% võrra (5,4 tonnini). 2023. aastal teatasid ELi liikmesriigid kokku 17 000 heroiini konfiskeerimisest (2022. aastal 21 500 konfiskeerimist). Suurimatest kogustest teatasid Belgia (2,9 tonni), Prantsusmaa (1,1 tonni), Hispaania (322 kg) ja Itaalia (260 kg). Türgi konfiskeeris 2023. aastal 3,3 tonni heroiini, 58% vähem kui 2022. aastal (8 tonni).
- 2023. aastal oli jaemüügis oleva pruuni heroiini keskmine puhtusaste vahemikus 5–40%, seejuures pooled riigid teatasid keskmisest puhtusastmest 13–21%. Indekseeritud suundumused näitavad, et pruuni heroiini keskmine hind langes aastatel 2013–2023 25% võrra. Sellel perioodil uimasti puhtus kõikus ja vähenes 2023. aastal märkimisväärselt (joonis 6.8).
- 2023. aastal teatasid 20 riiki ELi varajase hoiatamise süsteemi kaudu 927 uute sünteetiliste opioidide konfiskeerimisest kokku mahus 22 kilogrammi, mis on rohkem kui 2022. aastal konfiskeeritud 17 kilogrammi. 2023. aastal konfiskeeritud nitaseenide kogus kolmekordistus, kasvades 3 kilogrammilt 10 kilogrammile. 2023. aastal teatatud 927 uute opioidide konfiskeerimisest 24% sisaldas karfentaniili, 24% protonitaseeni, 23% metonitaseeni ja 20% tramadooli. Karfentaniil moodustas konfiskeeritud 22,0 kg ainest 32% (7,0 kg), millele järgnesid protonitaseen 29% (6,4 kg) ja tramadool 22% (4,8 kg). Enamik teatatud konfiskeerimisi toimus Põhja-Euroopas, millest Eesti, Läti ja Leedu koos moodustasid 77% konfiskeerimistest ja 76% (16,7 kg) konfiskeeritud kogusest.
- 2023. aastal teatati ligikaudu 22 000 heroiini tarvitamise või omamise kuriteost.
- 2023. aastal likvideeriti Euroopa Liidus 14 heroiini tootmise kohta (10 Madalmaades, 3 Kreekas ja 1 Prantsusmaal). Paistis, et kõik kohad tegutsesid heroiiniplokkide lõikamise ja pakendamise kohtadena tõenäoliselt heroiini müümiseks nii ELi kui ka kolmandatele riikidesse, eelkõige Ühendkuningriiki. Lisaks teatas Tšehhi 2 määratlemata opioidikoha likvideerimisest.
Lähteandmed
Sellel lehel infograafikute ja diagrammide koostamiseks kasutatud andmed on esitatud allpool.
Euroopa uimastiprobleemide 2025. aasta aruande täielikud lähteandmed koos metaandmete ja metodoloogiliste märkustega on meie andmekataloogis.
Nende andmete alamhulk, mida kasutatakse sellel leheküljel infograafikute, diagrammide ja sarnaste elementide koostamiseks, on esitatud allpool.
