Uimastitega seotud nakkushaigused – praegune olukord Euroopas (Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2025)

Uimasteid süstivatel inimestel on risk haigestuda nakkushaigustesse uimastitarvikute jagamise teel. Sellel leheküljel on uusim analüüs uimastitega seotud nakkushaiguste kohta Euroopas, sealhulgas peamised andmed HIVi ning B- ja C-hepatiidi viirusega nakatumise kohta.

See leht on osa Euroopa uimastiprobleemide 2025. aasta aruandest, mis on Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) aastaülevaade uimastiolukorrast Euroopas.

Table of contents/Search

Table of contents/Search

Search within the book

Operator

Any match

Exact term match only

Select any filter and click on Search to see results

Close

Viimati uuendatud: 5.6.2025

Uimastitarvitamisega seotud nakkushaigused on endiselt probleem

Uimasteid süstivatel inimestel on risk nakatuda näiteks viirusliku B- ja C-hepatiidi (vastavalt HVB ja HCV) ning inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV). Need nakkused võivad põhjustada kroonilisi haigusi, mis võivad tekitada raskeid tervisekahjustusi, sealhulgas surma.

Kahjude vähendamise lüngad ja stimulantide kasutamine takistavad ELil HIVi kestliku arengu eesmärkide saavutamist

Uued HIV-teated näitavad nii viiruse leviku taset kui ka sellele vastavat vajalike ennetusmeetmete taset. Kuigi uimastite süstimisega seotud HIVi teadete koguarv Euroopa Liidus vähenes 2023. aastal 980ni (2022. aastal 1088), jäi teatamismäär 2,18 miljoni elaniku kohta COVID-19 pandeemia eelsele tasemele (joonis 10.1). See võib olla osaliselt tingitud tagasipöördumisest varasema teenusetaseme juurde ning sellele võis kaasa aidata ka teadaoleva HIV-diagnoosiga inimeste suurem liikumine Euroopa riikides pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Neid andmeid tuleb tõlgendada ettevaatlikult, sest need ei viita tingimata uute nakkuste esinemissageduse suurenemisele. Samuti ei sea need tingimata kahtluse alla HIV-nakatumiste teadete pikaajalist vähenemist.

Uimasteid süstivate inimeste seas HIVi leviku vähendamisel peetakse väga oluliseks kahjuvähendusmeetmeid, eelkõige steriilsete süstimisvahendite jagamist, sealhulgas vanglates ja apteekides. Sellest hoolimata rõhutatakse mitmes küsimuses, et Euroopa Liidus on vaja teha uusi jõupingutusi, et tõhustada teenuseid, et võidelda nakkushaiguste põhjustatud koormuse vastu ja säilitada varasematel aastatel HIVi edasikandumise vastu saavutatud edu. Nende hulgas on steriilsete süstimisvahendite kättesaadavuse vähenemine mõnes riigis ja ebapiisav geograafiline ulatus. Olemasolevad andmed näitavad, et kahes kolmandikus ELi liikmesriikidest jääb aasta keskmine jagatavate steriilsete süstalde arv uimasteid süstiva isiku kohta alla WHO sihttaset ja mõnel juhul on see vähenenud (joonis 10.2). Samuti on steriilsete süstalde jagamise geograafiline ulatus (joonis 10.3) mitmes riigis, sealhulgas Bulgaarias, Horvaatias, Küprosel, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias endiselt ebapiisav. Bulgaarias, kus kahjude vähendamise rahastamine ja hankeraskused püsivad, teatasid narkomaaniaravi teenused HIV-positiivsuse määra olulisest suurenemisest, mis on HIV-nakkuse leviku asendusnäitaja uimasteid süstivate inimeste seas, ulatudes 2023. aastal pealinnas Sofias 16%-ni. Lisaks täheldas Euroopa jätkuvalt mitmesuguste stimulantide, sealhulgas kokaiini, amfetamiini, sünteetiliste katinoonide ja vähemal määral metamfetamiini kättesaadavuse suurenemist. Stimulantide süstimist seostatakse sagedamate ja kahjulikumate uimastite süstimise harjumustega. Viimase kümne aasta jooksul on Euroopas olnud vähemalt seitse dokumenteeritud HIV-puhangut, mida on seostatud stimulantide süstimisega (joonis 10.4). Kuna stimulantide kättesaadavus suureneb jätkuvalt, suurendab uute haiguspuhangute oht HIVi ennetamise probleeme, mida põhjustavad Euroopa pikaajalised opioidiprobleemid. Euroopa kogemused stimulantide süstimisega seotud HIVi puhangutega on näidanud, et selliste juhtumite ennetamiseks ja ohjeldamiseks on vaja suhteliselt palju kahjuvähendusteenuseid. Sellest tuleneb, et riigid, kellel on uimastite süstimisprobleemide suurust arvestades ebapiisav teenustase, on võimalike HIVi puhangute suhtes jätkuvalt vastuvõtlikumad.

Lisaks haiguspuhanguks valmisolekule on Euroopa Liidus endiselt probleemiks kõigi HIV-positiivsete narkootikume tarvitavate inimeste sidumine raviga. Aastatel 2021–2023 tehtud seroloogilise levimuse uuringute tulemused näitavad, et HIVi levimus süstivate uimastisõltlaste seas oli üle 15% Eestis, Kreekas, Lätis, Leedus, Poolas ja Rumeenias. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eesmärk on tagada HIVi nakatunud inimeste ravi järjepidevus, et 2030. aastaks testitaks 95% HIVi nakatunud inimestest, 95% neist saavad retroviirusevastast ravi ja 95% viiruse supressiooni, et toetada kestliku arengu eesmärkide saavutamist. 2023. aastal teatasid ELi liikmesriigid 186 uimastite süstimisega seotud AIDSi-teatest (0,41 teadet miljoni elaniku kohta), mis viitab kas HIV hilinenud diagnoosimisele, vähesele ravile juurdepääsule või mõne patsiendi vähesele kinnipidamisele, mis põhjustab ennetatavat haigust ja surma. Uimastite süstimisega seotud AIDSi teadete määr oli Bulgaarias, Kreekas, Küprosel, Lätis, Leedus ja Rumeenias suurem kui 1 miljoni kohta, mis näitab, et selle peamise elanikkonna HIV-ravis esineb suuri puudujääke.

Uimastitega seotud kroonilise HCV-nakkuse vähenemine linna tasandil

Euroopas on uimasteid süstivatel inimestel samuti suur kroonilise viirusliku hepatiidi koormus ning uimastite süstimine on endiselt kõige levinum riskitegur uute HCV-diagnooside puhul. Hiljutises uuringus leiti, et vähemalt 36% kogu kroonilise HCV levimusest ELi liikmesriikides, Norras ja Islandil on seotud uimastite süstimisega. Samuti on tõendeid, et kahjuvähendusteenused, nt nõela- ja süstlavahetusprogrammid ning opioidagonistravi pakkumine, võivad vähendada HCV edasikandumise riski. Nagu eespool märgitud, on nende sekkumiste hõlmavus ja neile juurdepääs Euroopa riikides väga erinev (joonis 10.3). HCV-nakkusega seotud kahju leevendamisel on oluline krooniliste nakatunute tuvastamine: neil on tsirroosi- ja vähirisk, samuti võivad nad levitada viirust enda verega kokku puutunud süstimisvahendeid teistele isikutele jagades. Paljudes riikides esineb ka takistusi HCV testimisel ja ravil ning see võib põhjustada paljude HCV-nakkuste diagnoosimata ja ravita jätmise.

Ennetuse ja ravi mõju jälgimiseks on kasulikud viirusliku või aktiivse C-hepatiidi nakkuse levimuse ajasuundumused uimasteid süstivate inimeste seas. EUDA jälgib edusamme viirusliku hepatiidi kõrvaldamise baromeetri abil. EUDA-le andmeid esitanud riikidest on Hispaanias, Rootsis ja Norras tõendeid vireemilise HCV levimuse olulise vähenemise kohta aja jooksul, mida mõõdeti HCV-RNA abil linna tasandi seroloogilise levimuse uuringutes uimasteid süstivate ja kahjuvähendusteenuseid kasutavate inimeste seas. Stockholmis vähenes see 64%-lt 2015. aastal 30%-le 2021. aastal; Madridis vähenes see aastatel 2015–2022 41%-lt 20%-le. Suurimat vähenemist täheldati Oslos, kus see vähenes 46%-lt 2015. aastal 7%-le 2023. aastal, saavutades seeläbi WHO seatud 80% vähendamise eesmärgi. Luksemburgi peamises vanglas, kus uimastite tarvitamine on levinud HCV-ga kokkupuute allikas, vähenes HCV-RNA levimus vastuvõtukontrollis 10%-lt 2015. aastal vähem kui 5%-le 2021. aastal. Neid julgustavaid suundumusi on täheldatud linnades, kus uimastitarvitajate põhirühmade jaoks on kasutusele võetud detsentraliseeritud ja integreeritud ennetus-, testimis- ja ravimeetod. Selle lähenemisviisi eri aspektid, mis on heaks kiidetud EUDA-ECDC ühistes suunistes (vt allpool), on olemas kõigis linnades, näiteks Madridis pakutakse teavitusteenuste klientidele paremat juurdepääsu kahju vähendamisele ning pakutakse tasuta testimist ja personaalset suunamist ravile, kui on vaja haiglakülastust. Stockholmis tehakse testimis- ja ravipakkumisi võimalikult suures ulatuses samas kohas. Luksemburgi eesmärk on tagada, et vanglas viibides diagnoosi saavad isikud saaksid täielikku ravi ja oleksid seotud vabastusjärgsete tervishoiuteenustega. Üldiselt on detsentraliseeritud ja integreeritud lähenemisviisi eesmärk säilitada ennetamise ja kahju vähendamise sätete suur hõlmatus, et vältida taasnakatumist. Kuigi see lähenemisviis nõuab piisavaid rahalisi vahendeid, peetakse seda mitmel viisil kulutõhusaks, sest see võib pikas perspektiivis päästa elusid ja vähendada koormust teistele ressurssidele.

Sugulisel teel levivate nakkuste klastrid rõhutavad vajadust integreeritud ravi järele uimasteid tarvitavatele inimestele

Viimasel ajal avastati Luksemburgis uimasteid tarvitavate inimeste seas süüfilise klaster, mis on sugulisel teel leviv bakteriaalne infektsioon. 2023. aasta novembrist 2024. aasta septembrini avastati kokku 23 juhtumit. Juhtumite hulgas oli kaheksa naist, kellest mõned olid teatanud, et on seotud seksitööga, et rahastada oma uimastitarvitamist, ning neid peeti tõrjutuks ja nad ei olnud kokku puutunud tavapäraste tervishoiuteenustega. Vaatamata sellele, et Luksemburgis osutatakse üldiselt palju kahjuvähendusteenuseid, toob selle nakkusterühma teke ja selle seosed uimastitarvitamisega esile nende tõrjutud elanikkonnarühmade haavatavuse, kes ei pruugi teenustega kokku puutuda. Samuti näitab see, et kui HIV-puhangu uurimist ei oleks läbi viidud, võis nakkusklaster jääda avastamata. See omakorda tõstatab võimaluse, et on olemas sarnased klastrid, mida ei ole avastatud.

Keelatud stimulantide ja muude uimastite kasutamist meestega seksivate meeste vaheliste, mõnikord pikemaajaliste grupiviisiliste seksuaalsuhete hõlbustamiseks nimetatakse chemsexiks. Selle praktikaga seotud uimastite hulka kuuluvad sünteetilised stimulandid, depressandid ja dissotsiatiivsed ained ning mõnes keskkonnas võib riskantne uimastitarvitamine kattuda riskantse seksuaalkäitumisega, mistõttu on see oluline teavitustegevuse ja kahjude vähendamise valdkond. Mõne sellise uimasti suure riskiga tarvitamine, sealhulgas süstimine, seab inimesed nakkushaiguste ohtu. See hõlmab vere kaudu levivaid viirusi, nagu HIV ja HCV, aga ka muid haigusi, nagu molekul, shigella ja A-hepatiit, mille klastrid avastati 2023. aastal mitmes ELi liikmesriigis meestega seksivate meeste seas. Samuti on uimastitarvitajatel suurem risk ägeda uimastimürgistuse ja muude terviseprobleemide tekkeks. Sel viisil uimasteid tarvitajad ei viibi uimastiravikliinikutes sageli patsientidena, kuid võivad kasutada teisi teenuseid, nt seksuaaltervise teenuseid.

Kui see on kliiniliselt asjakohane, toetavad EUDA ja ECDC suunised ennetusteenuste kombinatsiooni ühe elemendina taskukohase ja kättesaadava kokkupuute-eelse profülaktika pakkumist HIVi ennetamiseks kõigile seda vajavatele inimestele, sealhulgas uimasteid tarvitavatele inimestele. Sellest hoolimata on alles tõendeid kokkupuute-eelse profülaktika optimaalse kasutamise kohta uimasteid süstivate inimeste puhul. Pärast võimalikke kokkupuutejuhtumeid toetatakse suunistega ka HIVi kokkupuutejärgse profülaktika kättesaadavust. Madalama lävendiga teenused, mille eesmärk on pakkuda kokkupuute-eelset ja -järgset profülaktikat, võivad sageli seista silmitsi raskustega ravi rahastamisel, mis võib põhjustada ennetustegevuse probleeme, kui need ravimeetodid on kliiniliselt näidustatud.

Kahjude vähendamiseks tõhusate lahenduste pakkumine sellises uimastitega seotud riskiteguritega inimestele on endiselt probleem ning on vaja kohandatud sekkumismeetmete väljatöötamist. Euroopas rahastatakse uimasti- ja seksuaaltervise probleemidega seotud raviteenuseid tavaliselt eraldi, neil on erinevad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja need on harva samas asukohas. Seetõttu on raske pakkuda integreeritud hooldust inimestele, kes on seksualiseeritud uimastitarvitamise kontekstis avatud kaitsmata seksuaalvahekorra ja kõrge riskitasemega uimastitarvitamise topeltriskile.

Euroopa uimastiteenusteks on vaja rohkem investeeringuid, et saavutada WHO eesmärgid

ELi poliitikakujundajad on võtnud kohustuse toetada WHO ülemaailmseid tervishoiusektori strateegiaid, et lõpetada AIDSi ning viirusliku hepatiidi ja sugulisel teel levivate nakkuste epideemiad aastaks 2030. Nende eesmärkide saavutamine nõuab siiski suuremaid investeeringuid kahjuvähendusteenustesse, testimisse ja raviga sidumisse, sest paljudes riikides on pakkumine endiselt ebapiisav. Seetõttu on vaja teha suuremaid jõupingutusi, et ennetada tulevasi haiguspuhanguid ja vähendada nakkuse levikut, vähendades seeläbi HIV, HCV, HBV ja muude nakkustega seotud haiguskoormust uimasteid süstivate inimeste seas.

Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hiljutised ühissuunised nakkushaiguste ennetamise ja tõrje kohta uimasteid süstivate inimeste seas toetavad kohandatud kogukonnapõhiste testimisteenuste rakendamist. See hõlmab testimist väljaspool ametlikke tervishoiuasutusi, näiteks tugiteenuste abil, ning näitab, et integreeritum lähenemisviis testimisele ja raviga sidumisele on tõhus viis püsiva tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks. Kahju vähendamise kaasavaid lähenemisviise, eelkõige steriilsete süstimisvahendite pakkumist, sealhulgas vanglates ja apteekide kaudu, peetakse nüüd ülioluliseks, et vähendada nakkushaiguste edasikandumist uimasteid süstivate inimeste seas. Samas on nõelte ja süstalde tasuta jagamise hõlmavus ja neile juurdepääs paljudes riikides endiselt ebapiisav: 25st olemasolevate andmetega riigist ainult seitse saavutas 2023. aastal WHO teenuste osutamise eesmärgid (joonis 10.2). Endiselt on vaja, et poliitikakujundajad seaksid rahvatervise peamiseks prioriteediks ohutu rahastamise selliste kahjuvähendusteenuste jaoks, mis töötavad uimasteid süstivate inimestega.

Põhiandmed ja suundumused

HIV/AIDS

• 2023. aastal kasvas Euroopa Liidus süstimisega seotud uute HIV-nakatumiste teadete arv 980ni (2,18 inimest miljoni elaniku kohta), võrreldes 1088ga eelneval aastal (joonis 10‑5).
• Iirimaa, Kreeka, Küpros, Läti, Leedu ja Luksemburg teatasid, et uimastite süstimisest tingitud HIVi teatatud juhtumite määr on suurem kui 5 juhtumit miljoni elaniku kohta.
• Uimastite süstimisega seotud uued HIV-juhtumid moodustasid 2023. aastal 5,6% kõigist uutest teadetest, mille puhul oli teada nakkuse edasikandumise viis. Samal aastal moodustasid uimastite süstimisega seotud HIVi juhtumid rohkem kui 10% uutest teadetest Lätis (24%), Leedus (19%), Kreekas (19%), Austrias (14%), Soomes (12%), Saksamaal (11%) ja Norras (11%).
• 2023. aastal teatati Euroopa Liidus 186 uuest narkootikumide süstimisega seotud AIDSi diagnoosist, kusjuures teatamise määr oli kõrgeim Bulgaarias, Kreekas, Küprosel, Lätis, Leedus ja Rumeenias.

HCV ja HBV

• Kuues Euroopa riigis on olemas hiljutised hinnangud aktiivse HCV-nakkuse levimuse kohta uimasteid süstivate ja kahjuvähendusteenuseid kasutavate inimeste seas. Seropositiivsete uuringute alusel aktiivse HCV-nakkuse levimus varieerus veidi alla 7%-st Oslos (2023) 56%-ni Tallinnas (2022). Keskmine tase oli Madridis (2022) 20%, Budapestis (2021) 24%, Baieris (2022) 27% ja Stockholmis (2021) 30%.
• 2023. aastal esines neljas ELi liikmesriigis uimasteid süstivatel inimestel kliinilisi või rahalisi piiranguid HCV ravis uute suukaudsete viirusevastaste ravimite saamisel.
• HBV-infektsiooni (mõõdetuna B-hepatiidi viiruse pinnaantigeeni esinemise järgi) hinnangud, mis on saadud viimastest seropositiivsete uuringutest uimasteid süstivate inimeste seas, olid kõrgeimad Ungaris (2021. aastal 5,8%), Lätis (2022. aastal 5,6%) ja Rumeenias (2023. aastal 5,6%).
• 2023. aastal oli 20 ELi liikmesriiki, kus viirusliku hepatiidi poliitika hõlmas ka uimasteid süstivaid inimesi. C-hepatiidi, B-hepatiidi ja HIVi testimise ja ravi integreerimine kahjude vähendamise, uimastisõltuvusravi ja vanglate tervishoiuteenustega on määrava tähtsusega, et täita eesmärk saavutada uimasteid süstivate inimeste ravi järjepidevus.

Üksikasjalikku lisateavet leiab EUDA dokumendist „Uimastitega seotud nakkushaigused: tervishoiu- ja sotsiaalmeetmed “.

Lähteandmed

Euroopa uimastiprobleemide 2025. aasta aruande täielikud lähteandmed koos metaandmete ja metodoloogiliste märkustega on meie andmekataloogis.

Nende andmete alamhulk, mida kasutatakse sellel leheküljel infograafikute, diagrammide ja sarnaste elementide koostamiseks, on esitatud allpool.