Uimastite süstimine Euroopas – praegune olukord (Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2025)
Kuigi viimase aastakümne jooksul on uimastite süstimine Euroopa Liidus jätkuvalt vähenenud, põhjustab see käitumine endiselt ebaproportsionaalselt palju uimastite tarvitamisega seotud nii ägedaid kui ka kroonilisi tervisekahjustusi. Sellel lehel on uusim analüüs uimastite süstimise kohta Euroopas, sealhulgas põhiandmed levimuse kohta riiklikul tasandil ja eriravi alustavate patsientide seas, samuti ülevaated süstlajääkide analüüsi uuringutest ja muudest uuringutest.
See leht on osa Euroopa uimastiprobleemide 2025. aasta aruandest, mis on Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) aastaülevaade uimastiolukorrast Euroopas.
Viimati uuendatud: 5.6.2025
Terviseriske põhjustavad süstitavate uimastite mitmekesisus ja mitme aine tarvitamine
Uimastite süstimise langussuundumus esmakordsete ravialustajate seas Euroopa Liidus viimase kümne aasta jooksul näib 2023. aastal aeglustuvat. Süstimine põhjustab endiselt ebaproportsionaalselt suurt akuutset ja kroonilist tervisekahju, mis on seotud uimastite tarvitamisega. Hinnanguliselt pool miljonit eurooplast on viimase aasta jooksul süstinud mõnda ebaseaduslikku uimastit. See rõhutab selle valdkonna jätkuvate probleemide ulatust ja asjaolu, et uimastite süstimisega seotud kahju vähendamine on endiselt rahvatervise oluline prioriteet.
Uimasteid süstivatel inimestel on suurem risk nakatuda vere kaudu levivate viirustega, sealhulgas HIV, B- ja C-hepatiidi viirustega, või surra uimastite üledoosi tõttu. Süstimine võib süvendada ka muid olemasolevaid terviseprobleeme või põhjustada mädanikke, sepsist ja närvikahjustusi. Ajalooliselt on heroiin olnud Euroopas peamine süstitav uimasti, kuid see on viimastel aastatel muutunud. Tänapäeval süstitakse üha enam ka muid uimasteid, sealhulgas kokaiini, amfetamiine, kokaiini, sünteetilisi katinoone, opioidagonistravimeid ja mitmesuguseid uusi psühhoaktiivseid aineid, kas eraldi või koos. Kuigi riikide vahel on süstimise osas märkimisväärseid erinevusi, näitavad ka hiljutised süstlajääkide uuringud, et riigi eri kohtades võivad süstitavad uimastid olla väga erinevad.
Süstlajääkides tuvastatakse tavaliselt mitmeid aineid, sealhulgas sageli nii stimulante kui ka opioide, ning mitme uimasti koostarvitamine võib suurendada üledoosi riski. Lisaks on süstlajääkides tuvastatud mitmesuguseid ravimeid, nagu bensodiasepiin, pregabaliin ja metüülfenidaat, samuti anesteetiline bensokaiin ja pürrolidoon või nootroopne piratsetaam. Mõnda ainet võidakse kasutada seguainena ilma kasutajate teadmata. Uimastite süstimise keerukuse tunnistamine Euroopas ja mitme uimasti koostarvitamise olulisus selles kontekstis avaldab seega tõenäoliselt olulist mõju nii selle manustamisviisiga seotud kahjude mõistmisele kui ka sekkumismeetmete kavandamisele nende vähendamiseks.
Stimulantide, näiteks kokaiini ja sünteetiliste katinoonide süstimine on pigem seotud sagedase süstimisega ning seda on seostatud Euroopas viimasel aastakümnel kohalike HIV-nakkuse puhangutega. Sagedamad süstimismustrid võivad põhjustada ka suuremat C-hepatiidi viirusega (HCV) taasnakatumise riski, mis võib olla takistuseks HCV-ravi positiivsele mõjule, millest teatavad praegu mõned riigid (vt ka uimastitega seotud nakkushaigused – praegune olukord Euroopas). Metamfetamiini süstimisega kaasnevad sarnased riskid ning seda uimastit avastati 2023. aastal jätkuvalt suures koguses kasutatud süstaldes kogu Euroopa linnades, sealhulgas Ateenas, Barcelonas, Madridis, Prahas ja Tallinnas. See on murettekitav, sest mitmed märgid näitavad, et stimulantide süstimine on muutumas uimasteid süstivate inimeste seas üha levinumaks käitumisviisiks. Lisaks võivad uimasteid süstivad inimesed kasutada stimulante asendusainetena, kui opioide, näiteks heroiini napib.
Lahustatud ravimitablettide ja kapslite ning ka crack-kokaiini süstimisega on seotud mitmed pikaajalised riskid, sealhulgas veresoonte kahjustused, nakkuslik endokardiit ja muud bakteriaalsed infektsioonid. Lisamuret tekitab väga tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide, näiteks fentanüüli ja selle derivaatide ning bensimidasoolopioidide (nitaseenid) kättesaadavus, kus selliste ainete süstimisel on suur surmaga lõppeva üledoosi risk.
Lisaks narkomaaniaravile on kahjuvähendusmeetmed, nt steriilsete süstimisseadmete pakkumine, endiselt kõige levinumad rahvatervisemeetmed, millega vähendatakse uimastite süstimisega seotud ohte. Kuigi rahvusvaheliste standarditega on sellised sekkumised Euroopas suhteliselt hästi kavandatud, on samuti ilmne, et mõnes ELi liikmesriigis on probleeme piisava hõlmatusega ja uimastite süstijatele kahjuvähendus- ja narkomaaniaravi meetmetele juurdepääsu tagamisega. Muret tekitab näiteks steriilsete süstalde pakkumise vähesus (ja mõnel juhul vähenemine) Bulgaarias, Horvaatias, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias võrreldes teiste ELi liikmesriikidega, kus on olemas võrreldavad hinnangud uimastite süstimise kohta (vt ka uimastitega seotud nakkushaigused – praegune olukord Euroopas). Paljude sekkumiste esmane eesmärk selles valdkonnas on olnud vajadus vähendada vere kaudu levivatesse nakkushaigustesse nakatumise riski. See probleem on endiselt oluline, kuid nüüd tunnistatakse, et on vaja rohkem tegutseda ka selle nimel, et vähendada üleannustamisest tingitud surmajuhtumeid ja uimastite süstimisega seotud tervisekahjustusi. Väga tugevatoimeliste ainete (nt nitaseenide) kahtlusega uimastipartiide kohtuekspertiisi- ja toksikoloogiline analüüs koos kiire ohust teavitamisega on üleannustamise ennetamise üldise lähenemisviisi oluline osa ja seda tuleb tõhustada. Muud sekkumised, mis on suunatud nende tulemuste saavutamisele, sealhulgas kodus manustatav naloksoon ja uimastite tarvitamise ruumid, on üldiselt vähem arenenud, mistõttu on see investeerimise ja teenuste arendamise seisukohalt endiselt oluline valdkond.
Uimastite süstimise muutuvad mustrid, ainete suurenev mitmekesisus ning olemasolevate meetmete tüübi ja taseme piisavus on jätkuvalt põhiprobleemid nii esiliinil reageerijate kui ka poliitikakujundajate jaoks Euroopa Liidus. Uimastite süstimine muutub pidevalt, hõlmates nüüd peamiselt opioidi- ja stimulandipõhiseid avatud uimastite tarvitamise kohti, kuhu kogunevad uimasteid süstivad tõrjutud inimesed, aga ka metamfetamiini ja katinoonide tarvitamist mõnes keskkonnas ja alarühmas, on tõhus reageerimine uimastite süstimisest tulenevale riskile muutunud pakilisemaks ja keerukamaks ülesandeks.
Põhiandmed ja suundumused
Uimastite süstimise levimus
- Uimastite süstimise hinnangud ulatuvad 0,1st 1000 elaniku kohta Madalmaades kuni 10ni 1000 elaniku kohta Eestis, kusjuures eriti suur on see näitaja ka Soomes (7,4 inimest 1000 kohta), Tšehhis (6,1 inimest 1000 elaniku kohta), Lätis (6,1 inimest 1000 elaniku kohta) ja Leedus (4,6 inimest 1000 kohta) (joonis 9.1a).
- Opioide nimetati peamiste süstitavate uimastitena enamikus (20) riikides, mille kohta olid kättesaadavad andmed 2023. aastal ravi alustavate patsientide kohta. Projekti ESCAPE madala läve teenuste ja süstlajääkide analüüsi andmed näitavad siiski stimulantide kasvavat rolli uimastite süstimisel, mis toimub peamiselt mitme aine tarvitamise harjumustes.
- Kõige suurema hinnangulise hulga inimesi, kes süstisid uimasteid Euroopa Liidus, teatasid kõige suurema rahvaarvuga riigid: Saksamaa (107 316), Itaalia (105 652) ja Prantsusmaa (96 531) (joonis 9.1b).
- Uimastite süstimise üldine levimus Euroopa Liidus on hinnanguliselt 1,8 juhtumit 1000 elaniku kohta vanuses 15–64 aastat (joonis 9.1). See näitab, et 2023. aastal süstis Euroopa Liidus uimasteid hinnanguliselt 520 000 inimest või, kui Norra kaasa arvata, 528 000 inimest.
Uimastite süstimine narkomaania eriravi alustavate patsientide seas
- Tuginedes andmetele 24 riigist, kus varasemad andmed on kättesaadavad, teatas 18% patsientidest, kes alustasid 2023. aastal spetsiaalset narkomaaniaravi ja teatasid peamise uimastina heroiinist, et süstimine on peamine manustamisviis; võrreldes 2022. aastaga on see stabiilne, kuid vähem kui 2013. aastal 33%. Selles rühmas on süstimise osakaal riigiti erinev alates alla 10%st Hispaanias ja Portugalis kuni üle 60%ni Bulgaarias, Tšehhis, Eestis, Lätis, Leedus, Rumeenias ja Slovakkias.
- Kättesaadavate andmete kohaselt nimetas süstimist peamise manustamisviisina alla 1,5% esimest korda ravi alustavatest kokaiinisõltlastest, 2% esimest korda ravi alustavatest amfetamiinisõltlastest ja 5% ravi alustavatest metamfetamiinisõltlastest. Tuleb märkida, et Slovakkias teatasid süstimisest kui peamisest manustamisviisist peaaegu 60% metamfetamiini tarvitavatest esmakordsetest ravialustajatest.
- Nelja peamise süstitava uimasti koondandmeid arvestades on süstimine kui põhiline manustamisviis esmakordsete ravialustajate seas Euroopas vähenenud 5%-le 2023. aastal (6% 2022. aastal) pärast mitmeaastast langust 8%-lt 2018. aastal (joonis 9.2).
Süstlajääkide analüüs
ESCAPE – Euroopa süstalde kogumise ja analüüsimise projektiettevõtte (ESCAPE) – eesmärk on tuvastada uimasteid süstivate inimeste kasutatavate ainete valik 19 Euroopa Liidu ja Norra linna kontrollvõrgustikus. Kuigi andmed ei ole riigi tasandil representatiivsed, näitavad need pigem kohaliku tasandi uimastitarvitamise mitmekesist dünaamikat kui üldist riiklikku olukorda.
Süstitavate ainete mitmekesisus
- Nagu varasematel aastatel, näitasid 2023. aasta tulemused, et osalevates linnades tuvastati kasutatud süstaldes mitmesuguseid aineid (joonis 9.3), mis kajastab kohalikke turge ja uimastitarvitajate eri allrühmi.
- Osalenud linnades andis vähemalt ühe uimastikategooria kohta positiivse tulemuse kokku 3276 kasutatud süstalt.
- Kokku tuvastati 15 uimastikategooriast 91 erinevat ainet.
- Tuvastati veel 39 ainet, mis liigitati kas seguaineks (11) või metaboliitideks ja lagunemissaadusteks (28).
Ainete kombinatsioon
- Pooled süstaldest sisaldasid kahe või enama uimastikategooria jääke, mis võib viidata sellele, et uimasteid süstivad inimesed süstivad sageli rohkem kui ühte ainet või et süstlaid kasutatakse uuesti.
- Kõige sagedasem süstalde kombinatsioon oli stimulandi ja opioidi segu: heroiin ja kokaiin (Amsterdam, Ateena, Barcelona, Köln, Dublin, Heraklion, Madrid, Pátra, Thessaloniki); heroiin ja amfetamiin (Oslo); buprenorfiin/heroiin ja metamfetamiin (Praha); metadoon ja kokaiin (Split); nitaseenid ja kokaiin (Riia).
- Erandid olid Budapest (sünteetilised katinoonid ja amfetamiinid), Helsingi (buprenorfiin ja bensodiasepiinid), Klaipeda (karfentaniil ja metadoon), Pariis (kokaiin ja sünteetilised katinoonid), Tallinn (amfetamiin ja metamfetamiin) ja Vilnius (karfentaniil ja testosteroon).
Opioidid
- Arvestades heroiini jätkuvat kättesaadavust kohalikel uimastiturgudel, oli heroiin endiselt kõige sagedamini avastatud uimasti süstaldes kuues linnas 19st (Dublin, 99%; Ateena, 92%; Köln, 70%; Oslo, 68%, Heraklion, 47%, Amsterdam, 43%). Lisaks avastati uimastit enam kui 50%-s õietest Barcelonas (58%) ja Thessaloníkis (52%).
- Fentanüüli derivaati karfentaniili leiti tavaliselt Leedu linnade Vilniuse (95%) ja Klaipeda (29%) süstaldest ning vähem Läti naaberlinnade Riia (6%) süstaldest.
- Uute tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide klassi kuuluvaid nitaseene leiti Riias (metonitaseen, 66%; isotonitaseen, 41%) ja Tallinnas (protonitaseen, 33%; metonitaseen, 12%; isotonitaseen, 6%). Mõnikord leiti süstlajääkide seas nitaseenide kõrval ka muid aineid, näiteks amfetamiini ja metadooni Tallinnas ning kokaiini ja metadooni Riias.
- Buprenorfiini avastati sageli Pátra (58%), Helsingis (39%), Prahas (37%) ja Irákleios (32%), samas kui metadooni avastati sageli Spliti (83%), Klaipeda (54%), Dublini (42%) ja Riia (39%) süstaldes.
- Tramadooli leiti 17% Ateena süstaldest ja morfiini 7% Pariisi süstaldest.
Stimulandid
- Kokaiini avastati enam kui 50%-l süstaldest kuues linnas 19st (Dublin, 90%; Barcelona, 89%; Thessaloniki, 73%; Riia, 64%; Köln, 62%, Madrid, 56%).
- Sünteetilised katinoonid avastati tavaliselt Budapestis (69%), Pariisis (65%), Madridis (46%) ning vähemal määral Amsterdamis (15%) ja Helsingis (14%). Osalevates linnades tuvastati kokku 13 erinevat katinooni, millest kõige sagedamini avastatud katinoonid olid 3-CMC, N-etüülnorpentedroon, mefedroon, 4-CMC ja alfa-PVP.
- Metamfetamiini avastati enamikus Praha süstaldes (66%), veerandil Ateena süstaldest (25%) ning enam kui 10%-l süstaldest Madridis (19%), Tallinnas (12%) ja Barcelonas (11%).
- Amfetamiini avastati enamikus süstaldes Tallinnas (67%) ja Oslos (52%) ning vähemalt 20%-l süstaldest Splitis (26%), Helsingis (23%) ja Budapestis (20%).
Bensodiasepiinid ja muud uimastid
- Bensodiasepiine avastati 37%-l Helsingi süstaldest (alprasolaam, midasolaam) ning 10%-l Ateenast ja Dublinist pärit süstaldest (alprasolaam, diasepaam).
- Pregabalini (konvulsantravim) leiti 16%-l Dublinist pärit süstaldest ja väiksemas koguses süstaldest Herakleonis (5%), Ateenas (1%) ja Thessaloníkis (1%) ning bensokaiin (anaessteetiline ravim) 12%-l Dublinist pärit süstaldest.
- Piratsetaami (kasutatakse kognitiivse võimendina) tuvastati 52%-s Barcelona süstaldest.
- Metüülfenidaati (st stimuleeriv ravim ADHD raviks) leiti 15%-l Kölni süstaldest.
- Testosterooni leiti Vilniuse (13%) ja Klaipeda (8%) süstaldest.
Lisateavet leiab jaotisest Uimastitega seotud nakkushaigused: tervishoiu- ja sotsiaalmeetmed.
Lähteandmed
Sellel lehel infograafikute ja diagrammide koostamiseks kasutatud andmed on esitatud allpool.
Euroopa uimastiprobleemide 2025. aasta aruande täielikud lähteandmed koos metaandmete ja metodoloogiliste märkustega on meie andmekataloogis.
Nende andmete alamhulk, mida kasutatakse sellel leheküljel infograafikute, diagrammide ja sarnaste elementide koostamiseks, on esitatud allpool.
