Uimastite tarvitamisest põhjustatud surmajuhtumid – praegune olukord Euroopas (Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2025)

Uimastitest põhjustatud surmajuhtumite hindamine on äärmiselt oluline, et mõista uimastite tarvitamise mõju rahvatervisele ja kuidas see võib aja jooksul muutuda. Sellelt leheküljelt leiate värskeima analüüsi uimastite tarvitamisest põhjustatud surmajuhtumite kohta Euroopas, sh põhiandmed üleannustamisest tingitud surmajuhtumite, seotud ainete ja muu kohta. 

See leht on osa Euroopa uimastiprobleemide 2025. aasta aruandest, mis on Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) aastaülevaade uimastiolukorrast Euroopas.

Table of contents/Search

Table of contents/Search

Search within the book

Operator

Any match

Exact term match only

Select any filter and click on Search to see results

Close

Viimati uuendatud: 5.6.2025

Uimastitega seotud suremuse vastaste meetmete tõhustamine nõuab paremat ülevaadet suundumusi mõjutavatest teguritest

Uimastitest põhjustatud surmajuhtumite hindamine on äärmiselt oluline, et mõista uimastite tarvitamise mõju rahvatervisele ja kuidas see võib aja jooksul muutuda. Selle valdkonna suundumusi mõjutavate tegurite mõistmine on tõenäoliselt oluline ka tõhusate lahenduste väljatöötamiseks. Kuigi viimase kümne aasta jooksul on olukord paranenud, on praegu kättesaadavas teabes ikka veel olulisi puudusi ning see takistab nii poliitika kui ka meetmete väljatöötamist.

Mõistet „uimastitest põhjustatud surmajuhtumid“ kasutatakse indikaatorina, mille eesmärk on hõlmata surmajuhtumeid, mis on otseselt seotud uimastite tarvitamisega, mida mõnikord nimetatakse uimastite üleannustamisest tingitud surmajuhtumiteks. Samuti tuleks märkida, et uimastitest põhjustatud surmajuhtumite hinnangud esindavad ainult osa uimastite tarvitamisega seotud üldisest suremusest, sest need ei hõlma suremust mootorsõidukite ja muude õnnetusjuhtumite, vägivalla, enesetappude tõttu, mis ei ole tingitud uimastimürgistustest või kroonilistest haigustest, ent kus uimastite tarvitamine võis mängida rolli. Seetõttu on meie arusaama teistest uimastitega seotud suremuse olulistest valdkondadest vaja laiendada kohortuuringute ja muude lähenemisviiside kaudu.

Uimastitest põhjustatud surmajuhtumite hindamine on vaatamata neile piirangutele siiski oluline meede, et mõista kahju, mida ebaseaduslike uimastite tarvitamine võib põhjustada, kuid selle tõlgendamine on keeruline metoodiliste ja andmete kättesaadavuse ning kvaliteediga seotud probleemide tõttu. See kehtib eriti hiljutiste uimastitest põhjustatud surmajuhtumite suundumuste tõlgendamisel, kus viimase aruandeaasta (2023) andmed on kättesaadavad ainult 21 riigi kohta 29 riigist, mida see näitaja hõlmab, ning seega tuleb välja arvutada hinnangulised väärtused, et saada ELi üldhinnang. Arvestades, kui kiiresti võivad tekkida uued uimastiohud, on selle valdkonna andmete ajakohasuse ja täielikkuse parandamine tulevikus oluline prioriteet.

Samuti tuleb märkida, et metoodilistel põhjustel on tuvastatud uimastitest põhjustatud surmajuhtumite arv tõenäoliselt miinimumhinnang; et aruandlusvõime on riigiti erinev, mis tähendab, et riikide võrdlemisel tuleb olla ettevaatlik. Lisaks tähendab üksikasjaliku toksikoloogiateabe puudumine mõnes riigis praegu seda, et meie üldine arusaam erinevate narkootikumide rollist nende tarvitamisest põhjustatud surmade arvu suurenemisel aja jooksul on piiratud. Üksikasjaliku toksikoloogiateabe puudumine võib samuti takistada arusaamist sellest, mis rolli mängivad erinevad uimastid nende kombineeritud kasutamisel. Et suurem osa surmaga lõppenud üledoosidest on seotud rohkem kui ühe aine tarvitamisega ja uimastitarvitamisharjumused muutuvad üha keerukamaks, on samuti üha rohkem vaja parandada meie arusaama sellest, kuidas mitme aine koostarvitamise mustrite muutused mõjutavad suremust. EUDA loomine on suurendanud kiire ohuhindamise, varajase hoiatamise ja hoiatusteadete esitamise suutlikkust ning toetanud rutiinse aruandlussuutlikkuse parandamise meetmeid selles valdkonnas. On tähtis, et EUDA koordineeriks kohtuekspertiisi- ja toksikoloogialaborite võrgustikku, suurendades olemasolevat analüüsisuutlikkust, et jälgida, kuidas erinevad uimastid ja uimastikombinatsioonid mõjutavad suremuse suundumusi.

Uimastitest põhjustatud suremus on enamjaolt seotud mitme aine tarvitamise harjumusega

2023. aastal teatatud uimastitest põhjustatud surmajuhtumite arv mõnes ELi liikmesriigis veidi suurenes ja teistes vähenes. Esialgne üldprognoos, mis oli 2023. aastal peaaegu 7500 uimastitest põhjustatud surmajuhtumit, tähendab 2022. aastaga võrreldes väikest kasvu, kuid seda arvu tuleks tõlgendada ettevaatlikult, sest paljud suure elanikkonnaga riigid ei ole veel andmeid esitanud ning selle esialgse kogusumma arvutamiseks on kasutatud hinnangulisi väärtusi. Uimastitest põhjustatud surmajuhtumite arv suurenes 2023. aastal kõige rohkem Saksamaal, Lätis, Soomes, Norras ja Türgis.

Olemasolevates andmetes tuuakse esile asjaolu, et opioidid, tavaliselt koos teiste ainetega, on endiselt ainerühm, mis on kõige sagedamini seotud uimastitest põhjustatud surmajuhtumitega. Opioididega seotud surmajuhtumite üldsuundumused näivad püsivana, kuid surmajuhtumite osakaal vanemates vanuserühmades suureneb. Hinnangute kohaselt oli heroiin 2023. aastal seotud veidi väiksema surmajuhtumite arvuga, ligikaudu 1200 surmajuhtumiga (2022. aastal 1300) Euroopa Liidus, mis on minimaalne hinnang, mis põhineb 18 ELi liikmesriigi andmetel, mille kohta on olemas mõlema aasta andmed. Uimasti, mida tavaliselt seostatakse mõnes Lääne-Euroopa riigis opioidiga seotud surmajuhtumitega, on endiselt heroiin. Olemasolevad andmed näitavad siiski, et praegu põhjustab heroiin suurema osa üleannustamisest tingitud surmajuhtumitest vaid mõnes riigis ning oluline roll on muudel opioididel ja uimastitel. Opioidid, v.a heroiin, sealhulgas metadoon ja vähemal määral buprenorfiin, opioide sisaldavad valuvaigistid ja muud sünteetilised opioidid, on mõnes riigis seotud üleannustamisest tingitud surmajuhtumite olulise osakaaluga.

Kuigi üksikasjalik toksikoloogiline teave kõigi surmajuhtude kohta ei ole kättesaadav, viitab olemasolev teave sellele, et mitme aine toksilisus on norm. Kui üksikasjalik toksikoloogiline teave on kättesaadav, teatatakse tavaliselt mitme aine esinemisest. Kuigi paljud riigid on teatanud surmajärgses toksikoloogias tuvastatud üksikutest uimastitest, on vaid vähesed riigid teatanud, kuidas neid uimasteid kombineeritakse ja kui palju surmajuhtumeid on seotud uimastisegudega. Austria, Sloveenia ja Norra 2023. aasta surmajuhtude andmete analüüs näitab näiteks üksikasjalikumat pilti, mis näitab, et enamik uimastitest põhjustatud surmajuhtumeid on seotud mitme ainega. Opioidid jäid üldiselt kõige sagedamini tuvastatud uimastite rühmaks ja mõned opioidiga seotud surmajuhtumid olid seotud kaimeiniga. Heroiini tuvastati harva üksi või koos alkoholiga ning enamik heroiiniga seotud juhtumeid hõlmas erinevaid ainete kombinatsioone (joonis 11.1). Sageli tuvastati ka alkoholi kas eraldi koos heroiiniga või koos muude ainetega, samuti bensodiasepiine. Taanis, Austrias, Sloveenias ja Soomes seostati 2023. aastal enam kui poolega uimastite põhjustatud surmajuhtumitest bensodiasepiine.

Uimastisuremuse andmed viitavad ka vananevale opioiditarvitajate kohordile Euroopas, kusjuures enamik uimastitarvitamisega seotud surmajuhte esineb tavaliselt 40-aastastel või vanematel meestel. Seda näitab ka uimastitest põhjustatud surmajuhtumite arvu enam kui kahekordne suurenemine 50–64-aastaste seas aastatel 2013–2023.

Olemasolevad andmed viitavad ka sellele, et mõnes riigis suureneb stimulantidega seotud surmajuhtumite arv, kuigi siinkohal on olulised reservatsioonid. Stimulantidega seotud surmajuhtumite korral on eriti tõenäoline, et neist ei teatata piisavalt, ning samuti on stimulandid sageli seotud surmajuhtumitega, kus on leitud ka teisi uimasteid, sealhulgas opioide. On ka teavet, mis viitab sellele, et stimulandid näivad olevat sagedamini seotud surmajuhtumitega, millest on teatatud nooremates sünnikohortides.

Sünteetiliste opioididega seotud üledoosid ja surmajuhtumid valmistavad endiselt muret

Mõne surmaga lõppenud ja mittesurmava mürgistuse puhanguga Euroopas on seostatud tugevatoimelisi sünteetilisi opioide, näiteks fentanüüli derivaati karfentaniili ja nitaseeni opioide. Siiski ei ole need uimastid praegu ELi tasandil kättesaadavate rutiinsete andmete hulgas olulisel kohal (välja arvatud mõnes Balti riigis). Sellegipoolest on areng selles valdkonnas murettekitav, sest need ained võivad tulevikus avaldada negatiivset mõju Euroopa rahvatervisele.

Nitaseeni opioidid olid seotud lokaalsete mürgistuspuhangutega Iirimaal 2023. ja 2024. aastal ning Prantsusmaal 2023. aastal. Iirimaal müüdi nitaseene valenime all 2023. aastal heroiinina ja 2024. aastal besodiasepiinidena, mille tagajärjeks oli tahtmatu tarvitamine ja mitu üledoosi (vt jaotis „Uued psühhoaktiivsed ained – praegune olukord Euroopas“). Nitaseenidega seotud surmajuhtumitest ja ägedast toksilisusest teatati 2023. aastal Prantsusmaal ja 2024. aastal Saksamaal. Rootsis teatati 2023. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta septembrini metonitaseeniga seotud üle 30 surmajuhtumist, keskmiselt üle 1 surmajuhtumi kuus, enne kui see 2024. aasta sügisel vähenes. Norras registreeriti 2023. aasta juunist kuni 2024. aasta augustini 34 nitaseeniga seotud surmajuhtumit (peamiselt metonitaseen) keskmiselt rohkem kui 2 surmajuhtumit kuus, enne kui esinemissagedus järsult vähenes alates 2024. aasta septembrist. Metonitaseeni on leitud võltsitud retseptitablettidest. 2024. aastal võetud meetmed hõlmasid meediahoiatusi, riiklikke hoiatusi, paremat juurdepääsu naloksoonile, nitaseenide prioriseerimist narkootiliste ainete klassifitseerimisel ja politsei suuremaid jõupingutusi, mis on suunatud internetimüüjatele. Nende tugeva toime ja uudsuse tõttu on murettekitav, et nitaseeni opioide ei pruugita tavapäraselt tuvastada surmajärgses toksikoloogias kasutatavate tavamenetluste käigus. See loob võimaluse, et teatatud surmajuhtumite arv võib olla alahinnatud. Selle kohta on tõendeid Balti riikidest, kus testimismeetodite täiustamine on suurendanud nende ainete avastamist. Eestis kasvas uimastitest põhjustatud surmajuhtumite arv 82-lt 2022. aastal 119-le 2023. aastal, mis tähendab, et uimastitest põhjustatud suremus on miljoni elaniku kohta 135 (15–64-aastaste vanuserühmas), mis on ELi keskmisest kuus korda suurem. Üle poole (52%) neist surmajuhtumitest põhjustasid nitaseenid, peamiselt metonitaseen ja protonitaseen. Lätis teatasid nii riiklik statistika kui ka kohtuekspertiisi registrid esialgu uimastitest põhjustatud surmajuhtumite koguarvu suurenemisest 63-lt 2022. aastal 154-le 2023. aastal, mis tähendab, et uimastitest põhjustatud suremuse määr miljoni elaniku kohta (15–64aastaste seas) on 130, mis on ELi keskmisest rohkem kui viis korda (5,3) suurem. Nendest juhtudest 101 juhul (66%) tuvastati nitaseene, mis suurendas nende osakaalu. Kuigi 2022. aastal ei olnud võimalik nitaseene süstemaatiliselt testida, suurenes järsult opioididega seotud ägeda uimastimürgistuse juhtumite arv (umbes 2400-lt 2022. aastal üle 4000-le 2023. aastal). Kliinilise personali üksikud aruanded, milles viidatakse suuremate naloksooni annuste vajalikkusele, tekitavad muret sünteetiliste opioidide kasutamise pärast. Alates 2019. aastast on vähemalt 21 riiki teatanud nitaseenide esinemisest uute psühhoaktiivsete ainete varajase hoiatamise süsteemis, mis praegu jälgib 22 erinevat nitaseeni.

Mürgistustest tuleneva tahtliku enesekahju vastu võitlemiseks vajalikud sekkumismeetmed

Uimasti üleannustamise tagajärjel surnud isiku kavatsuse kindlaksmääramine võib olla keeruline. Paljude üleannustamisest tingitud surmajuhtumite kavatsus liigitatakse kui juhuslik ja teistel kui määratlemata. Mõnes riigis on siiski rohkem teavet kavatsuse kohta ning suhteliselt suur osa teatatud üleannustamisest tingitud surmajuhtumitest (kokku üks kaheksast) liigitati 2022. ja 2023. aastal tahtlikuks (st enesetapukavatsusega). Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Malta ja Norras näitavad viimased kättesaadavad andmed, et enesetapukavatsusega üleannustamisest tingitud surmajuhtumite osakaal oli naiste seas suurem. Madalmaades ja Rootsis liigitati 2022. ja 2023. aastal enam kui kolmandik naiste üledoosist tingitud surmajuhtumeid enesetapuna. Samal ajal täheldati Taanis, Ungaris, Poolas, Sloveenias ja Soomes enesetapukavatsust ühe viiendiku või enama üledoosist tingitud surmajuhtumi korral naiste seas. Need leiud näitavad vajadust sekkumiste järele, mis on suunatud uimasteid tarvitavate inimeste tahtlikule enesekahjustamisele ja enesetapumõtetele, ning eelkõige tarvidust teadvustada riski, mida naised võivad selles kontekstis kogeda.

Opioidide üledoseerimise ja surmajuhtumite ennetamiseks vajalike teenuste laiendamine

Opioididega seotud surmajuhtumite vähendamisele suunatud meetmed hõlmavad sekkumisi, mille eesmärk on eelkõige ennetada üleannustamist ja ennetada surma üleannustamise korral (vt joonis 11.2). Muutused nii opioide süstivate inimeste populatsioonis kui ka kasutatavate ainete liikides loovad uusi probleeme ja muudavad keerulisemaks sekkumised, mille eesmärk on vähendada üleannustamisest tingitud surmasid. Nende hulgas on väljakutse töötada välja diferentseeritud programmid, mis oleksid suunatud eri rühmade vajadustele, ja konfigureerida teenuseid, et need vastaksid eri vanuserühmade vajadustele. Opioidagonistravis osalemine on kindlalt tõendatud kui kaitsetegur opioidi üleannustamise ja mõne muu surmapõhjuse vastu, kuid paljudes ELi liikmesriikides esineb endiselt probleeme kaetuse ja juurdepääsuga, kus pakkumine on Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemest väiksem, arvestades hinnangulisi vajadusi.

Samuti on üha rohkem tõendeid, et opioidantagonistide suurenev kättesaadavus võib mängida olulist rolli surmaga lõppevate üledooside ennetamisel. Selle meetodi kasutamise ulatus on aga riigiti ja riikides erinev. Üleannustamisest tingitud surmajuhtumite ennetamise naloksooniprogrammide, sealhulgas pilootprojektide rakendamisest on teatanud kuni 2023. aastani 15 Euroopa riiki. Muutunud tarvitamisharjumused ja naloksooni eri ravimvormide kättesaadavus nii süstitaval kui ka ninasprei kujul nõuavad, et teenistused vaataksid läbi manustamisprotokollid, et tagada olemasolevate toodete nõuetekohane kättesaadavus ja kasutamine. Tugevate sünteetiliste opioidide, nagu nitaseenide või fentanüüli derivaatide üledoseerimine võib põhjustada probleeme üledoosi tagasipööramisega. 2024. aasta suunistes kinnitatakse, et kliinilistes tingimustes jääb opioidi ägeda toksilisuse esmane ravi samaks ja soovitatav lähenemisviis on jätkuvalt naloksooni tiitritud manustamine. Kogukondlikes tingimustes, sealhulgas kodus manustatava naloksooni programmides, võib olla vaja manustada rohkem kui üks annus. Sellistel juhtudel soovitatakse juhendis kõrvalseisjatel manustada annuseid järk-järgult, hinnates manustamiskordade vahel isiku reageerimist ning pakkudes vajaduse korral päästeotstarbelist hingamist või kardiopulmonaalset elustamist. See tõendab, kui oluline on koolitada inimesi, kes oskavad tuvastada üledoosi või sellele reageerida esmaabiga, sh naloksooni õigesti kasutamisega. Kättesaadavad 2023. aasta andmed 6 ELi liikmesriigi ja Norra kohta näitavad, et ravimi nõuetekohaseks manustamiseks on saanud väljaõppe mitu tuhat inimest. Mõnes riigis, kus seda sekkumist rakendatakse, on siiski endiselt probleeme kaetuse ja kättesaadavusega ning riiklikul ja kohalikul tasandil on vaja rohkem teavet naloksooni koolitamise, pakkumise ja kasutamise kohta, et toetada selle elupäästva ravimi kasutamist. Rakendamine teistes Euroopa riikides jätkus ka 2024. aastal: Horvaatia, Luksemburg ja Soome alustasid kodus manustatava naloksooni programmide katsetamist.

Mõnes riigis pakutakse uimastitarvitamisruume ka osaliselt üleannustamisest tingitud suremuse vähendamiseks. Need rajatised toimivad nüüd 13 ELi liikmesriigis ja Norras (vt „Kahju vähendamine – praegune olukord Euroopas“). Mitmekultuurilistes ja uute sisserändajate populatsioonides on soovitav edastada suure riskiga uimastitarvitajatele rohkem omakeelseid kahjude vähendamise teavitusi. Opioididega seotud surmajuhtumite ennetamiseks võetud tervishoiu- ja sotsiaalmeetmete lisateavet leiab EUDA minijuhendist.

Põhiandmed ja suundumused

Üleannustamisest tingitud suremus

• Euroopa Liidus oli 2023. aastal üledoosist tingitud suremuse määr 15–64aastaste seas hinnanguliselt 24,7 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta.
• Üledoosist tingitud suremuse määr on meeste seas tavaliselt 3–4 korda suurem kui naiste seas (joonis 11.3), kõige rohkem mõjutab see 25–39aastaseid mehi. Selles vanuserühmas võib üleannustamisest tingitud suremus olla oluliselt suurem kui 15–64aastaste meeste seas (täiskasvanud). Näiteks Rootsis oli 25–39aastaste meeste üledoosist tingitud suremuse määr 2023. aastal 117 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta, samas kui see oli 89 surmajuhtumit miljoni täiskasvanud mehe kohta riigis. Eestis olid võrreldavad näitajad 264 surmajuhtumit miljoni 25–39-aastase mehe kohta ja 209 surmajuhtumit miljoni täiskasvanud mehe kohta.

Üleannustamisest tingitud surmajuhtumid:

Euroopa Liidus oli 2023. aastal hinnanguliselt vähemalt 7459 uimastite üleannustamisest tingitud surmajuhtumit (2022. aastal 7145 juhtumit). See on miinimumhinnang, sest mõned riigid teatasid, et nende järelevalvesüsteemist on mõned juhtumid puudu. Näiteks Hispaania eri registritest (üld- ja eriregistritest) pärit 2022. aasta andmete ristvalideerimine näitas, et ainult üldregistri alusel võidakse 5 juhtumist teatada ainult 4 juhul. Saksamaal ja Itaalias sisaldab suremusregister ainult juhtumeid, mis on politseile teatavaks tehtud. Seega võivad politsei tähelepanu alt väljas olevad juhtumid jääda teatamata. Alahindamise ulatus ei ole siiski teada.

See mõjutab eri elanikkonnarühmi kogu Euroopas

• Soomes on uimastitest põhjustatud surmajuhtumid alla 25-aastaste hulgas endiselt suured, moodustades 2023. aastal 29% (91/310 surmast) kõigist uimastimürgistuse surmadest; see vanuserühm moodustas 2023. aastal Austrias teatatud uimastimürgistuse surmajuhtumitest 25% (63/256 surmast), Luksemburgis 22% (2/9 surmast) ja Ungaris 20% (6/30 surmast).
• Euroopa Liidus teatatud üledoosist tingitud surmajuhtumite arv 50–64-aastaste seas on aastatel 2013–2023 kokku hinnanguliselt enam kui kahekordistunud, suurenedes naiste seas 76% võrra (184-lt 323 surmani) ja meeste seas 159% võrra (422-lt 1094 sumani) (joonis 11.4).

Kindlaksmääratud ja uued ained, mis on seotud uimastitest tingitud surmajuhtumitega

• Hinnanguliselt oli üledoosist tingitud surmajuhtumite korral Euroopa Liidus 2023. aastal seitsmel juhul kümnest tegemist opioididega, sealhulgas heroiini ja selle metaboliitidega, sageli koostoimes muude ainetega (vt joonis 11.5 ja joonis 11.6). Uimastitest põhjustatud surmajuhtumite toksikoloogilistes aruannetes on sageli mitu uimastit.

• Heroiini esines enamikus üledoosiga seotud surmajuhtumites suhteliselt vähestes ELi liikmesriikides, nimelt Austrias (heroiin või morfiin) (66%), Luksemburgis (heroiin või morfiin) (56%), Sloveenias (51%) ja Bulgaarias (50%). Heroiinist on teatatud ligikaudu kahes viiendikus kuni ühes viiendikus üledoosist tingitud surmajuhtumitest Itaalias (45%), Saksamaal (37%), Prantsusmaal (34% 2022. aastal), Portugalis (34%), Horvaatias (29%), Rumeenias (28%), Türgis (20%), Hispaanias (20% 2022. aastal) ja Norras (21%). 2023. aastal teatati heroiinist vähem kui ühel juhul viiest surmajuhtumist üledoosi tõttu Tšehhis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Slovakkias, Soomes ja Rootsis.
• 20 ELi liikmesriigis, kes esitasid 2022. ja 2023. aasta andmed, seostati peamiselt koos opioididega kasutatud kokaiini 2023. aastal 1051 (26%) üledoosist tingitud surmajuhtumiga (2022. aastal 956 ehk 27%).
• Kokaiiniga seotud surmajuhtumitest on nüüdseks teatatud ka riikides, kus need olid varem vähem levinud, näiteks Taanis, Küprosel, Madalmaades, Sloveenias ja Soomes.
• Kokaiiniga oli 2023. aastal seotud 30% üledoosist tingitud surmajuhtumitest Saksamaal ja 65% üledoosist tingitud surmajuhtumitest Portugalis.
• Paljudes surmajuhtumites tuvastati muid stimulante kui kokaiin, sealhulgas amfetamiini ja metamfetamiini, sageli koos opioididega. 19 riigist, mille kohta olid 2023. aastal kättesaadavad surmajärgsed andmed, teatas 17 surmajuhtumitest, milles leiti stimulante. Kõige rohkem surmajuhtumeid, mis olid seotud muude kui kokaiini stimulantidega, teatasid Saksamaa (490 juhtumit), Türgi (228), Rootsi (75), Norra (64), Taani (61), Soome (49), Läti (41), Eesti (32) ja Austria (30). Peale nende uimastitest põhjustatud surmajuhtumite võivad jääda avastamata muud stimulantidega seotud surmajuhtumid, näiteks need, mis on seotud südame-veresoonkonna probleemidega.
• 2023. aastal teatati katiniinidest tingitud surmajuhtumitest seitsmes riigis. Ungaris oli 2023. aastal teatatud 30 surmajuhtumist 12 seotud katinoonidega. Soomes oli 253st surmajuhtumist 12 seotud katinoonidega ning väiksemast arvust katinoonidega seotud surmajuhtumitest teatati Leedus, Austrias, Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias.
• 18 riigist seitsmes, kus 2023. aasta kohta on olemas surmajärgsed toksikoloogilised andmed, oli vähemalt üks neljandik uimastitest põhjustatud surmajuhtumitest seotud metadooniga. Opioidagonistravimit mainiti vähemalt 30%-l teadaoleva toksikoloogiaga juhtumitest Luksemburgis (56%), Rumeenias (40%), Horvaatias (38%), Eestis (37%), Portugalis (36%), Bulgaarias (35%) ja Saksamaal (31%). Vähe on teavet selle kohta, kas ravimeid määrati, väärkasutati või osteti mustal turul. Uimasti nimetamine ei tähenda siiski, et see oli mürgistuse põhjus, sest üledoseerimine hõlmab sageli mitme aine tarvitamist koos teiste opioidide, alkoholi ja muude uimastitega, nagu bensodiasepiinid.
• 2023. aastal tuvastati buprenorfiini puhul 58% (147) teatatud uimastitest põhjustatud surmajuhtumitest Soomes ja 16% (73) Rootsis. Kõigis teistes riikides, kus andmed olid kättesaadavad, teatati buprenorfiinist seoses vähem kui 5%ga surmaga lõppenud üleannustamise juhtudest või ei teatatud üldse.
• Tramadool, opioidravim, mida kasutatakse mõõduka kuni tugeva valu raviks, oli seotud vähem kui 5%ga (173) 2023. aastal 13 Euroopa riigis teatatud üledoseerimisest tingitud surmajuhtumitest. Siiski oli see seotud 35%ga 136 surmajuhtumist, millest teatas Prantsusmaa ravimite väärkasutusega seotud surmajuhtumite register 2022. aastal, mis viitab sellele, et parem järelevalve ja toksikoloogilised uuringud võivad suurendada opioidravimitega seotud surmajuhtumite avastamist. Morfiin, oksükodoon ja fentanüül olid seotud vastavalt 25%, 20% ja 4% surmajuhtumitega, millest teatati 2022. aastal ravimite väärkasutusega seotud surmajuhtumite registris.
• Kättesaadavad andmed 16 ELi liikmesriigi kohta näitavad, et fentanüüli ja fentanüüliderivaatidega seotud surmajuhtumite arv jäi suhteliselt stabiilseks, kusjuures uimastid olid 2023. aastal seotud 153 üledoseerimisest tingitud surmajuhtumiga (2022. aastal 159). Kõige rohkem fentanüüliga seotud surmajuhtumeid oli Saksamaal (70). Kuid mõned neist surmajuhtumitest võivad olla seotud pigem ümbersuunatud fentanüülravimite kui ebaseadusliku fentanüüliga. Muud 2023. aastal teatatud juhtumid olid Rootsis (15), Taanis (10), Austrias (7), Eestis (7) ja Soomes (6).
• Eesti ja Läti andmed 2023. aasta kohta näitavad, et uute sünteetiliste opioididega seotud uimastitest põhjustatud surmade arv on veelgi suurenenud. Kõige olulisemad nitaseenid avastati Eestis 2023. aastal protonitaseenist (40 juhtumit 119st) ja metonitaseenist (32 juhtumit 119st, 27%).
• Riikides, mille andmed 2023. aasta kohta olid kättesaadavad, teatati, et oksükodoon on seotud 151 uimastitest põhjustatud surmajuhtumiga 8 riigis: Rootsi (88), Soome (26), Taani (24), Eesti (7), Austria (3), Leedu (1), Luksemburg (1), Portugal (1).
• Opioidide tarvitamine koos bensodiasepiinidega suurendab üleannustamise riski. 2023. aastal tuvastati Taanis, Austrias, Sloveenias ja Soomes enamiku üledoseerimisest tingitud surmajuhtumite korral bensodiasepiine koos muude ainetega, peamiselt opioididega.
• Vähesed riigid on esitanud teavet pregabaliini või gabapentiini tuvastamise kohta uimastitest põhjustatud surmajuhtumites. Nende hulgas, kes seda tegid, teatas Soome 2023. aastal 87 surmajuhtumist (2022. aastal 87). Kaks riiki teatas, et pregabaliiniga või gabapentiiniga seotud surmajuhtumite arv on suurenenud: Taani (58 surmajuhtumist 2022. aastal 60 surmajuhtumini 2023. aastal), Austria (54 surmajuhtumist 2022. aastal 71 surmajuhtumini 2023. aastal).
• Sünteetiliste kannabinoididega seotud surmajuhtumite arv suurenes 2023. aastal Türgis 61-ni (2022. aastal 8).
• Seitse riiki, kelle kohta on andmed kättesaadavad, teatasid 2023. aastal 39 surmajuhtumist, mille korral tuvastati sünteetilisi katinoone: Soome (12), Ungari (12), Leedu (6), Sloveenia (4), Austria (2), Rumeenia (2), Slovakkia (1).

Kõikidel põhjustel uimastitega seotud suremus

• Norra 2024. aasta kohordiuuringus analüüsiti vabastamisjärgset suremust 92 000 inimese hulgas, kes vabastati vanglast aastatel 2010–2022. Vabanemisjärgse suremuse suurenenud riskiga olid tugevalt seotud vaimse tervise häired ja opioidide tarvitamise häired. Uuring näitas, et esimese kuue kuu jooksul pärast vabastamist vähenes opioidagonistiravi läbinud inimeste suremus nii kõigi põhjustega kui ka üledoseerimisega.
• 2023. aastal võis opioidagonistravi jätkata kogukonnast vanglasse minemisel 28 riigis 29st, kes teatasid EUDA-le, alustada 24 riigis ja jätkata pärast vanglat 23 riigis (vt Kahju vähendamine – praegune olukord Euroopas).

Üksikasjalik lisateave on EUDA väljaandes „Opioididega seotud surmajuhtumid: tervishoiu- ja sotsiaalmeetmed“ ja „EUDA vastab peamistele küsimustele üleannustamisest tingitud surmajuhtumite kohta“.

Lähteandmed

Euroopa uimastiprobleemide 2025. aasta aruande täielikud lähteandmed koos metaandmete ja metodoloogiliste märkustega on meie andmekataloogis.

Nende andmete alamhulk, mida kasutatakse sellel leheküljel infograafikute, diagrammide ja sarnaste elementide koostamiseks, on esitatud allpool.