Kahju vähendamine – praegune olukord Euroopas (Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2025)

Kahjude vähendamine hõlmab sekkumisi, programme ja poliitikat, mille eesmärk on vähendada uimastitarvitamisest üksikisikutele, kogukondadele ja ühiskonnale tulenevat tervislikku, sotsiaalset ja majanduslikku kahju. Sellel lehel on uusim analüüs Euroopa kahjuvähendusmeetmete kohta, sealhulgas peamised andmed opioidagonistravi, naloksooni programmide, uimastitarvitamisruumide ja muu kohta. 

See leht on osa Euroopa uimastiprobleemide 2025. aasta aruandest, mis on Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) aastaülevaade uimastiolukorrast Euroopas.

Table of contents/Search

Table of contents/Search

Search within the book

Operator

Any match

Exact term match only

Select any filter and click on Search to see results

Close

Viimati uuendatud: 5.6.2025

Kahju vähendamine on seotud üha dünaamilisemate uimastiprobleemidega

Uimastite tarvitamist peetakse üleilmse haiguskoormuse raskendavaks asjaoluks. Selle koormuse vähendamiseks kavandatud meetmed hõlmavad ennetustegevust, mille eesmärk on vähendada või aeglustada uimastite tarvitamise alustamist, ja ravipakkumist neile, kellel on tekkinud uimastiprobleemid. Kahju vähendamise üldpealkirja all on esitatud täiendavad lähenemisviisid, mille eesmärk on vähendada uimastite mõju üksikisikutele ja kogukondadele. Siinkohal on rõhk eelarvamustevabal tööl uimasteid tarvitavate inimestega, et vähendada käitumisriske, mis on enamasti seotud ebasoodsate tervisemõjudega, ja üldisemalt tervise ja heaolu edendamisel. Tõenäoliselt on kõige paremini teadaolev meede steriilsete süstimisvahendite pakkumine uimasteid süstivatele inimestele eesmärgiga vähendada nakkushaigusesse nakatumise riski. Näib, et aja jooksul on sellised lähenemisviisid aidanud viia uute uimastite süstimisega seotud HIV-nakkused Euroopas rahvusvaheliste standardite kohaselt suhteliselt madalale määrale. Sellest hoolimata tekitavad puudujäägid teenuste osutamises ja stimulantide kasutamise kasv Euroopas probleeme WHO pideva hoolduse eesmärkide saavutamisel HIVi põdevate inimeste seas (vt „Uimastitega seotud nakkushaigused – praegune olukord Euroopas“). Viimase kümnendi jooksul, kui uimastitarvitamise harjumused ja uimastitarvitajate omadused on samuti muutunud, on kahjuvähendusmeetmed pidanud teataval määral kohanema, et käsitleda laiemat riskikäitumise ja tervisemõjude kogumit. Need on muuhulgas vähendada uimastite üledoseerimise ohtu koos mitme aine tarvitamise, sealhulgas stimulantide suitsetamise harjumuse kujunemise ohuga, ja lahendada sageli märkimisväärseid ja keerulisi tervise- ja sotsiaalprobleeme, millega seisavad silmitsi uimasteid tarvitavad inimesed marginaliseeritud ja sotsiaalselt tõrjutud elanikkonnarühmades.

Muutuvast uimastiolukorrast tingitud kahju vähendamine nõuab mitmesuguseid lahendusi

Uimastite tarvitamisega seostatakse kroonilisi ja ägedaid terviseprobleeme ning mitmesugused neid süvendavaid tegureid, nt aine omadused, seguainete ja haigusetekitajate esinemine, manustamisviis, individuaalne haavatavus ja uimastitarvitamise sotsiaalne taust. Kroonilised terviseprobleemid hõlmavad sõltuvust ja uimastitega seotud nakkushaigusi. Ägedad terviseprobleemid on väga erinevad, ent kõige paremini dokumenteeritud probleem on üleannustamine. Kuigi opioidide tarvitamine ei ole nii levinud, on need siiski suure osa uimastitarvitamisest tingitud surma- ja haigusjuhtumite põhjus. Riske suurendavad ka uimastite süstimine ja mitme aine tarvitamine. Sarnaselt on koostöö opioiditarvitajate ja uimasteid süstivate isikutega olnud alati kahjuvähendusmeetmete oluline eesmärk ja valdkond, kus teenuste osutamise mudelid on kõige ulatuslikumalt välja töötatud ja hinnatud.

Sellest tulenevalt on Euroopas viimase kolme aastakümne jooksul uimasteid tarvitavatele inimestele suunatud tervishoiuteenustesse üha enam integreeritud mõned kahjuvähendusteenused. Esialgu keskenduti sellele, et laiendada juurdepääsu opioidagonistravile ning nõela- ja süstlavahetusprogrammidele, et reageerida suure riskiga uimastitarvitamisele, eelkõige heroiini süstimisele ja HIV epideemiale. EUDA ja ECDC hiljutistes ühissuunistes nakkushaiguste ennetamise ja tõrje kohta uimasteid süstivate inimeste seas soovitatakse opioidagonistravi pakkumist C-hepatiidi ja HIVi ennetamiseks ning süstimise riskikäitumise ja süstimise sageduse vähendamiseks nii kogukonnas kui ka vanglas. Suunistes soovitatakse ka steriilsete süstimisvahendite pakkumist koos opioidagonistraviga, et maksimeerida sekkumismeetmete ulatust ja tõhusust opioide süstivate inimeste seas.

Kahju vähendamise seadmete pakkumine hõlmab tavaliselt steriilsete materjalide jagamist, mille eesmärk on vähendada uimastite jätkuva kasutamisega seotud kahju, ning see on arenenud vastavalt sellele, kuidas uimastite tarvitamise harjumused on aja jooksul muutunud. See on üldiselt osa suurematest integreeritud kahjude vähendamise programmidest, mis on tavaliselt madala läve teenused, ja harva eraldiseisev sekkumine. Tavaliselt antakse juhiseid toodete õige kasutamise, ohutu kõrvaldamise ja vähem riskantsete manustamisviiside kohta. Kahju vähendamise seadmed hõlmavad üldiselt uimastite tarvitamiseks ettevalmistamiseks vajalikke vahendeid, nagu filtrid, pliidid ja vesi, ning ka uimastite manustamiseks vajalikke vahendeid, sealhulgas nõelu ja süstlaid, torusid ja fooliumi. Uimastite tarvitamisega seotud kahju eest hoolitsemiseks ja nende ennetamiseks pakutakse ka muid vahendeid, näiteks haavahoolduskomplekte süstimisel tekkivate bakteriaalsete infektsioonide vastu võitlemiseks ja naloksoonikomplekte üleannustamisele reageerimiseks. Praegused tõendid näitavad nõela- ja süstlaprogrammide ning kaasavõetava naloksooni programmide tõhusust, samal ajal kui muude kahju vähendamise elementide hindamise andmed on praegu piiratud.

Viimase kolme aastakümne jooksul on kahjude vähendamise lähenemisviise mõnes ELi liikmesriigis laiendatud, et hõlmata ka muid meetmeid, sealhulgas järelevalve all uimastitarvitamisruume ja kodus manustatava naloksooni programme, mille eesmärk on vähendada surmaga lõppevate üledooside arvu (joonis 13.1). Opioididega seotud surmajuhtumite vähendamiseks tehtavad sekkumised hõlmavad meetmeid, mille eesmärk on vältida üleannustamist, ja meetmeid, mille eesmärk on vältida surmajuhtumeid, kui toimub üleannustamine (joonis 13.2).

Uimastitarvitamisruumid on kohad, kus uimasteid süstivad inimesed saavad seda teha hügieenilistes tingimustes ja koolitatud töötajate järelevalve all. Lisaks võimalusele sekkuda otse kohapeal toimuvate üleannustamiste korral ja steriilsete süstimisvahendite pakkumisele edendavad uimastitarvitamisruumid ravi ning muude tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamist. Mõned teenused pakuvad üleannustamise ennetamise alase teadlikkuse suurendamist ja koolitust, sealhulgas naloksooni kasutamise valdkonnas. Praegused tõendid näitavad, et uimastitarvitamisruumid võivad aidata kaasa uimastitega seotud surmajuhtumite vähendamisele ning tõendusbaas areneb jätkuvalt, kajastades nende teenuste hindamise keerukust (vt ka tervishoiu- ja sotsiaalmeetmed: uimastitarvitamisruumid).

Kodused naloksooniprogrammid ühendavad üleannustamise riski ja juhtimise koolituse ning naloksoonikomplektide jagamise neile, kes võivad olla opioidi üleannustamise tunnistajad, näiteks narkootikume tarvitavad inimesed, nende eakaaslased, sõbrad ja pereliikmed. Kodus manustatava naloksooni programmid võivad olla suunatud ka teistele võimalikele üleannustamisega seotud esmareageerijatele, näiteks esiliiniteenuste töötajatele, kes suhtlevad uimasteid tarvitavate inimestega, sealhulgas tervishoiuteenuste osutajatele, kodutute varjupaikade töötajatele ja vanglaametnikele. Kuigi üha rohkem inimesi on ELi liikmesriikides saanud väljaõpet naloksooni manustamiseks, on mõnes riigis, kus see on kättesaadav, endiselt probleeme katvuse ja juurdepääsuga. Tugevatoimeliste sünteetiliste opioididega seotud üleannustamise korral võib olla vaja manustada mitu naloksooniannust. Praegu soovitatakse kogukonnatingimustes manustada annuseid järk-järgult, jättes aega hinnata isiku reageerimist annuste vahel ning pakkudes vajaduse korral päästeotstarbelist hingamist või kardiopulmonaalset elustamist (vt ka opioididega seotud surmajuhtumid: tervise- ja sotsiaalsed meetmed).

Mõnes riigis on loodud uimastite tarvitamiseelse testimise üksused, mille eesmärk on aidata inimestel paremini mõista, mis aineid nende ostetud ebaseaduslikud uimastid sisaldavad. Näiteks MDMA-na ostetavate tablettide tugevus võib erineda, sest MDMA sisaldus võib olla eri partiides erinev ning mõnikord võib leiduda seguaineid ja muid uimasteid. Et paljud sünteetilised stimulandid ja uued psühhoaktiivsed ained on nüüd ebaseaduslikul turul kättesaadavad sarnaste pulbrite või pillidena, võib tarvitajatel olla üha suurem oht, et nad ei tea, mis konkreetset stimulanti või ainete segu nad tarvitavad. Kuigi uimastikontrolliteenuste andmed ei ole riigi tasandil representatiivsed, näitavad need näiteks, et sünteetilisi katinoone ostetakse nüüd nii tahtlikult kui ka vähemal määral ka võltsijatena või neid müüakse valesti. Neid aineid ostvad inimesed ei tea sageli, millist liiki sünteetilist katinooni nad ostavad, mis tekitab mõningast ebakindlust võimalike mõjude ja terviseriskide suhtes. Uimastitarvitamisruumidesse integreerituna võib uimastikontroll jõuda marginaliseeritumate rühmadeni, kes tarvitavad uimasteid ja kellel on tugevama toimega või ootamatute opioidide tõttu suurem üleannustamise risk. Uimastite analüüsimise teenused võivad toimida koos muude tipptasemel näitajatega, et anda teavet uimastituru praeguste suundumuste ja tarvitajaeelistuste kohta, mis on olulised muude kahju vähendamise lähenemisviiside, sealhulgas suunatud riskiteavituse ja hoiatusteadete väljatöötamiseks (vt ka sünteetilised stimulandid – praegune olukord Euroopas ja MDMA – praegune olukord Euroopas).

Uute psühhoaktiivsete ainete ja uimastiturgude üha suurem integreerimine tekitab uusi rahvatervise probleeme. Näideteks on poolsünteetiliste kannabinoididega segatud kanep; stimulandid, mis on segatud mitmesuguste ainetega, mõnikord koos sünteetiliste katinoonidega, ketamiin või uued sünteetilised opioidid, mis on segatud heroiiniga või mida müüakse valesti heroiinina. Et mürgistusjuhtumid võivad kiiresti areneda, on üha olulisem mõista, mida tähendab tulemuslik riskidest teavitamine. Kuigi pakutavate teenuste ulatus võib erineda, tegelevad kõik uimastite kontrolliteenistused mingis vormis terviseriskidest teavitamisega, väljastades sageli hoiatusi analüüsitud uimastite kohta ja jagades andmeid teiste sidusrühmadega. Eesmärk on vältida või vähendada kahju üksikisiku (ainet kontrollimiseks esitav isik) ja elanikkonna (teised isikud, kes võivad sama ainega kokku puutuda) tasandil. Tulevased meetmed selles valdkonnas võivad hõlmata liikumist ühtlustamise suunas ja konsensuse saavutamist Euroopa uimastite kontrolliteenistuste vahel, et kehtestada kriteeriumid ja künnised, millal ja kuidas hoiatusi välja anda, ning samuti tõenduspõhise standardse töökorra vastuvõtmist terviseriskidest teavitamise jaoks. Neid küsimusi on käsitletud EUDA koostatud juhendis, mis koostati üleeuroopalise uimastiteabe projekti raames uimastite kontrolliteenuste terviseohtudest teavitamise strateegiate kohta.

Mõned neist sekkumistest on endiselt vastuolulised põhjustel, mis hõlmavad nende õiguslikku seisundit ja tervishoiutulemustega seotud sekkumiste tõhususe tõendusbaasi kujunemist. Seetõttu on uuemate sekkumiste ulatus endiselt ebaühtlane nii riikide sees kui ka riigiti ning seal, kus need on olemas, on need sageli kõige enam levinud suurlinnades. Üldiselt on kahjude vähendamise teenuste ulatus ja kättesaadavus, sealhulgas mõned pikaajalised ja suhteliselt hästi tõendatud teenusemudelid, ELi liikmesriikides väga erinevad ning mõnes riigis on need hinnanguliste vajadustega võrreldes endiselt ebapiisavad.

Tugevatoimeliste sünteetiliste uimastite probleemi lahendamiseks on vaja suuremat valmisolekut. Tugevatoimelistel sünteetilistel ainetel on üha suurem potentsiaal tekitada Euroopas uimastitega seotud kahju, sest nende ainete tahtlik või tahtmatu tarvitamine pulbrites või segudes, mida müüakse muude uimastitena, võib suurendada mürgistuse- ja surmariski. See koos mitme aine koostarvitamise keerukamate mudelitega suurendab juba niigi märkimisväärseid probleeme tõhusate lahenduste väljatöötamisel, et vähendada uimastite üleannustamisest tingitud surmajuhtumeid ja uimastitega seotud ägedaid mürgistusi. Selle suureneva keerukuse näide on väga tugevate nitaseeni opioidide esilekerkimine Euroopas. Need ained, mis võivad olla tugevamad kui fentanüül, on olnud seotud lokaalsete mürgistuspuhangutega Euroopa teatud osades ning on suurendanud uimastitega seotud surmajuhtumite arvu Eestis ja Lätis (vt ka uued psühhoaktiivsed ained – praegune olukord Euroopas).

Pärast seda, kui 2024. aasta juunis avastati Iirimaal kogukonnas ja vanglates bensodiasepiinitablettidena müüdavate nitaseenide üleannustamisjuhud, korraldati kiire riskiteavitus. Seda toetasid n-ö madala läve teenused ja see hõlmas infolehtede tilku uimastivaldkonna avamiseks ning teabe levitamist sotsiaalmeedias ja uudisteplatvormidel (joonis 13.3). See on näide, kuidas teenistustel võib olla vaja reageerida uimastimürgistuse puhangutele kiiremini ja ka intensiivsemalt kui varem. Selliste segude ja eksitavalt müüdud ainete olemasolu turul rõhutab pidevat vajadust vaadata praegused lähenemisviisid teatavate kahjuvähendusmeetmete rakendamiseks läbi ja neid kohandada. EUDA töötab välja uut Euroopa uimastihoiatussüsteemi, mis toetab ELi ja liikmesriikide valmisolekut ja reageerimist tõsistele uimastitega seotud riskidele, kasutades kiiret teabevahetust, sihipäraseid hoiatusi ja muud riskiteavitust.

Click to enlarge the image

Close

Üldisemalt, arvestades võimalikku arengut sünteetiliste opioidide turul, oleks mõistlik vaadata läbi praegused kavad, et valmistuda sünteetiliste opioidide kättesaadavuse ja kasutamise või nende ainetega seotud kahju võimalikuks suurenemiseks ja sellele reageerida. See võiks hõlmata toksikoloogilise analüüsi suutlikkuse suurendamist, hoiatussõnumite saatmist ja eesliini reageerimisvalmidust.

Kui uimastitarvitamisruumid toimivad, võib kaaluda ka uimastite tarvitamiseelse testimise teenuste osutamisest tulenevat võimalikku kasu ja riske. Selline teenuste integreerimine on muutumas üha levinumaks. Euroopa uimastitarvitamisruumide seas korraldatud uuringus teatas umbes kolmandik uimastikontrolli teenuste osutamisest kohapeal ja veel pool neist suunati välisteenuse juurde.

Mitmesugused stimulantide kasutamise mustrid, mis on seotud kahju vähendamise raskustega

Uimastite süstimisega seotud riskide vähendamine on alati olnud kahjuvähendusmeetmete oluline eesmärk ning teenindusmudelid on suhteliselt hästi arenenud ja tõenduspõhised. Kuid isegi selles valdkonnas tekitavad uimastitarvitamise muutused uusi probleeme teenuste tõhusal osutamisel. Viimase kümne aasta jooksul on esinenud HIVi puhanguid, mis on seotud ebaseaduslike sünteetiliste stimulantide süstimisega seitsmes Euroopa linnas kuues ELi liikmesriigis. Stimulantide tarvitamisega on seotud potentsiaalselt suurem süstimise sagedus võrreldes heroiini tarvitamisega, samas kui crack-kokaiini ja muude tablettide purustamine ja lahustamine süstimiseks tekitab täiendavaid terviseriske. Need tarvitamisharjumused tekitavad küsimusi näiteks inimestele pakutavate nõelte ja süstalde liigi ja piisavuse kohta tänaval avatud uimastitarvitamise kohtades, mida praegu iseloomustab tavaliselt mitme aine koostarvitamine. Samuti rõhutavad nad vajadust suhteliselt kõrgel tasemel kahjuvähendusteenuste järele, et selliseid haiguspuhanguid ennetada ja kiiresti ohjeldada. See on nii näiteks ajal, mil mõnes ELi liikmesriigis on nõelte vahetamise pakkumine endiselt ebapiisav.

Sünteetilisi stimulante ja mitmesuguseid muid aineid tarvitatakse seksi hõlbustamiseks ja intensiivistamiseks seoses seksualiseeritud uimastitarvitamisega eri rühmades, kuid peamiselt meestega seksivate meeste allpopulatsiooni seas, kui seda nimetatakse chemsexiks. Kuigi see määratlus on ebatäpne, viitab see tavaliselt olukordadele või sündmustele, kus võib esineda nii suure riskitasemega uimastitarvitamine kui ka suure riskiga seksuaalkäitumine. Asjaomased uimastid võivad ulatuda stimulantidest, nt metamfetamiin, kokaiin ja sünteetilised katinoonid, alkoholi ja depressantideni, nt GHB/GBL, ja dissotsiatiivsete aineteni, nt ketamiin. Kuigi chemsexi levimust on raske hinnata, viitab uuringutest saadud teave sellele, et tegemist on probleemiga, mis esineb kogu Euroopas, kuigi väikeses ulatuses ja uimastitarvitajate konkreetsete alarühmades. Selliste suure riskiga käitumisviisidega tegelevate inimestega suhtlemine ja neile tõhusate kahjuvähendusmeetmete pakkumine on endiselt probleem mitmel põhjusel, sealhulgas integreeritud teenuste osutamise puudumise tõttu paljudes kohtades ning kahju vähendamiseks on vaja välja töötada kohandatud sekkumismeetmed. See rõhutab, kui olulised on tugevad mitut asutust hõlmavad partnerlussuhted seksuaaltervise teenuseid osutavate isikute ja narkootikumidega seotud kahju vähendamist pakkuvate isikute vahel.

Muutuvad ohud rahvatervisele nõuavad kahju vähendamise lähenemisviiside edasiarendamist

Kuigi kanep on Euroopas kõige sagedamini tarvitatav ebaseaduslik uimasti, võib väita, et see on ka valdkond, kus kahjude vähendamisega seotud nõuanded ja sekkumised on sageli puudulikud. Kanepitarvitajad Euroopas suitsetavad seda uimastit tavaliselt koos tubakaga ning kahjude vähendamise lähenemisviiside väljatöötamisel on arendamist vajav valdkond, kus kaalutakse tõhusaid leiutisi, et vähendada suitsetamisega seotud kahjulikkust. Üldisemalt, kuna Euroopas kättesaadavad kanepitoodete liigid ja vormid muutuvad jätkuvalt, on ka muutunud arusaam, kuidas selline muutus mõjutab kahjuvähendusmeetmeid. Üldiselt on kanepitooted – nii kanepivaik kui ka kanepiürt – praegu tugevama toimega kui varem – ning tugevatoimelisi kanepitooteid seostatakse ägedate ja krooniliste kahjudega. Lisaks on suurenenud tootetüüpide mitmekesisus: saadaval on söödavad tooted, e-vedelikud ja ekstraktid, koos suuremal määral kättesaadavate poolsünteetiliste kannabinoididega. Need muutused seavad uusi ülesandeid teha kindlaks, millised on tõhusad kahjuvähendusmeetmed ja nende rakendamise võimalused, et vähendada kahju.

Kanep ei ole ainus valdkond, kus kahjude vähendamise lähenemisviisid võivad etendada suuremat rolli. Nagu on märgitud mujal selle aasta Euroopa uimastiprobleemide aruandes, on märke ka sellest, et tarvitajad on üha enam huvitatud suuremast hulgast ainetest. Need ained võivad põhjustada kahju ja mõni tarvitamisharjumus suurendab tõenäoliselt kahjulike tagajärgede tekkimise riski, mis loob potentsiaalsed võimalused kahjude vähendamiseks.

Kuigi mõnede kahjuvähendusmeetmete, näiteks järelevalvega uimastitarvitamisruumide loomine ja säilitamine on mõnes Euroopa riigis endiselt vastuoluline, ollakse suures osas nõus, et kahju vähendamise tõenduspõhised meetmed on tasakaalustatud uimastipoliitika oluline osa. Sellest hoolimata saavad paljud riigid kasu oma kahjuvähendusmeetmete katvuse suurendamisest. Kontekstid, kus kahjuvähendusteenused toimivad, neid toetav tõendusbaas ja selle valdkonnas hoolduse kvaliteedi standardid on seega edasise arengu ja poliitilise kaalumise võtmevaldkonnad. Tulevikku vaadates näitavad Euroopa dünaamilistest ebaseaduslikest uimastiturgudest tulenevad muutuvad ohud rahvatervisele kasvavat vajadust hinnata uusi ja arenevaid teenuste osutamise mudeleid, mis kaitsevad selliste inimeste tervist, keda ohustavad kahjulikud tagajärjed, mis tulenevad keerukamatest tarvitamisharjumustest, uutest ainetest ja segudest või mis on seotud konkreetsete alarühmade või keskkondadega.

EUDA väljaanne „Tervishoiu- ja sotsiaalmeetmed uimastiprobleemide lahendamiseks: Euroopa juhend“ sisaldab üksikasjalikku teavet neile, kes soovivad saada lisateavet tõenditest kahjude vähendamise ja muude sekkumisvormide suhtelise tõhususe kohta.

Põhiandmed ja suundumused

Nõela- ja süstlavahetusprogrammid

• Nõela- ja süstlavahetusprogrammid on laialdaselt kättesaadavad ja standardne kahjuvähendusteenuste komponent. 2023. aastal olid nõela- ja süstlavahetuse programmid kasutusel kõigis ELi liikmesriikides ja Norras. Endiselt on probleemiks nõela ja süstla katvus ja juurdepääs: ainult seitse riiki 25st, kelle andmed olid kättesaadavad, saavutasid 2023. aastal WHO teenuste osutamise eesmärgi (joonis 13.4); ainult viis neist riikidest esitavad andmeid ka opioididagonistliku ravi kättesaadavuse kohta.

Opioidagonistravi

• Opioidagonistravi on opioidsõltuvuse tõhus ravivorm ja ka teenuste osutamise mudel, mis täidab mõningaid kahju vähendamise eesmärke. See on väljakujunenud sekkumismeede, mida rakendatakse kõigis Euroopa riikides ja mida tunnustatakse kaitsva tegurina opioidide üledoseerimisest tingitud surmajuhtumite vastu. 2023. aastal saavutasid WHO teenuste osutamise eesmärgi siiski ainult 15 riiki 23st, mille kohta on olemas andmed (joonis 13.4); ainult 10 neist riikidest esitasid andmeid ka nõela- ja süstlavahetuse võimaluste kohta.
• Euroopa ravikliinikutes määratakse mitmesuguseid opioidagonistravimeid, kuid kõige laialdasemalt kasutatakse metadooni, mida saab umbes 55% opioidagonistravi patsientidest, samas kui veel 35% saab ravi buprenorfiinil põhinevate ravimitega.

Kodus manustatava naloksooni programmid

• Kuni 2023. aastani teatasid 15 Euroopa riiki kaasavõetava naloksooni programmide rakendamisest üleannustamisest tingitud surmajuhtumite ennetamiseks. 2024. aastal alustati Horvaatias ja Soomes koju võetud naloksooni katseprogramme ning Luksemburgis alustati vanglast vabastamisel sissetoova naloksooni programmi.
• Naloksoon oli ninaspreina kättesaadav neist 17 riigis, kuid mitte Leedus. Seda pakuti 15 riigis 1,8 mg/0.1 ml annusena ja 5 riigis ka 1,26 mg/0.1 ml annusena.
• Süstitavad naloksoonivormid olid kättesaadavad seitsmes riigis: 0,4 mg/ml ravimipudelites, millest teatati viies riigis ning 5 doosi sisaldavad süstlad, millest teatati Iirimaal ja Prantsusmaal (joonis 13.5).
• Naloksoon on käsimüügiravimina kättesaadav Taanis, Prantsusmaal, Itaalias ja Rootsis.

Uimastikontrolliteenistused

• Kaksteist Euroopa riiki on teatanud, et neil on olemas mingit tüüpi uimastikontrolliteenistus. Teenuseid osutatakse eri kohtades, sealhulgas festivalidel, uimastite tarvitamiseks ettenähtud ruumides ja kogukonna kindlaksmääratud kohtades.
• Uimastikontrolliteenuste eesmärk on vältida kahju, võimaldades inimestel teada saada, millised kemikaalid on ostetud ebaseaduslikes ainetes. Samuti on nende eesmärk pakkuda juurdepääsu nõustamisele või lühiajalistele sekkumismeetmetele, kuigi see ei ole alati võimalik. Teenuste kasutatavad analüüsimeetodid ulatuvad keerukast tehnoloogiast, mis võib anda teavet mitmesuguste ainete tugevuse ja sisalduse kohta, kuni meetoditeni, mis lihtsalt näitavad konkreetse uimasti olemasolu või puudumist (joonis 13.6). Teenuste kogutud teave annab ka tipptasemel ülevaate uimastituru suundumustest ja tarvitajate eelistustest.

Uimastitarvitamisruumid

• Kuigi ELi uimastistrateegias (2021–2025) tunnustatakse järelevalve alla kuuluvaid uimastitarvitamisruume kui uuenduslikku lähenemisviisi riski ja kahju vähendamisele suure riskiga elanikkonna hulgas, on nende loomine mõnes riigis endiselt keeruline. 2024. aastal tegutsesid uimastitarvitamisruumid 13 ELi liikmesriigis ja Norras (joonis 13.7). Mõned neist rajatistest pakuvad integreeritud uimastikontrolli teenuseid, et vältida üleannustamise ohtu näiteks tugeva toimega uimastite, võltsingute või ootamatute ainete tõttu.
• Uimastitarvitamisruumide patsientide omaduste ja vajaduste seire Euroopa tasandil on kohalike erinevuste tõttu keerukas. EUDA ja uimastitarvitamisruumide Euroopa võrgustik teevad siiski koostööd ühtlustatud andmete kogumisel. Euroopas 12 uimastitarvitamisruumi esitatud andmed näitavad, et enamik patsientidest on mehed vanuses 40–49 aastat. Mõnes riigis on olemas eriasutused naistele ja transsoolistele patsientidele.
• 2023. aastal teatasid 13 uimastitarvitamisruumist 346 erakorralisest juhtumist, millest umbes kolmandik oli seotud segatarvitamisega.

Sekkumised vanglates

• Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmed 2023. aastal vanglates kättesaadavate kahjuvähendus- ja ravimeetmete kohta näitavad, et opioidagonistravi järjepidevus oli kättesaadav kõigis ELi liikmesriikides, välja arvatud Slovakkias, ning Norras ja Türgis. Opioidagonistravi alustamine vanglas ei olnud lubatud kolmes riigis (Bulgaaria, Läti, Slovakkia). Nõela- ja süstlavahetusprogrammid olid kättesaadavad kolme riigi vanglates: kõigis Hispaania ja Luksemburgi (üks vangla) vanglates ning Saksamaal ühes naistevanglas. Kodus manustatav naloksoon oli 2023. aastal kättesaadav seitsmes riigis (Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Prantsusmaa, Itaalia, Leedu, Norra) (joonis 13.8).
• Luksemburgis viidi 2024. aasta septembris ellu programm kaasavõetava naloksooni jagamiseks vanglast vabastamisel.

Lähteandmed

Sellel lehel infograafikute ja diagrammide koostamiseks kasutatud andmed on esitatud allpool.

Euroopa uimastiprobleemide 2025. aasta aruande täielikud lähteandmed koos metaandmete ja metodoloogiliste märkustega on meie andmekataloogis.

Nende andmete alamhulk, mida kasutatakse sellel leheküljel infograafikute, diagrammide ja sarnaste elementide koostamiseks, on esitatud allpool.

Parandus. 27. oktoobril 2025 korrigeeriti naloksooni ninasprei annuseid, et lugeda need 1,8 mg/0,1 ml ja 1,26 mg/0,1 ml.