Uimastite süstimine Euroopas – praegune olukord (Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2024)
Kuigi viimase aastakümne jooksul on uimastite süstimine Euroopa Liidus jätkuvalt vähenenud, põhjustab see käitumine endiselt ebaproportsionaalselt palju nii ägedaid kui ka kroonilisi tervisekahjustusi, mis on seotud ebaseaduslike uimastite tarvitamisega. Sellel leheküljel on uusim analüüs uimastite süstimise kohta Euroopas, sealhulgas põhiandmed levimuse kohta riiklikul tasandil ja eriravi alustavate patsientide seas, samuti ülevaated süstlajääkide analüüsi uuringutest ja muudest uuringutest.
See lehekülg on osa Euroopa uimastiprobleemide 2024. aasta aruandest, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) aastaülevaade uimastiolukorrast Euroopas.
Viimati ajakohastatud: 11. juuni 2024
Mitmesugused praegu süstitavad ained, mis põhjustavad raskeid tervisekahjustusi
Kuigi viimase aastakümne jooksul on uimastite süstimine Euroopa Liidus jätkuvalt vähenenud, põhjustab see käitumine endiselt ebaproportsionaalselt palju nii ägedaid kui ka kroonilisi tervisekahjustusi, mis on seotud ebaseaduslike uimastite tarvitamisega. Hinnanguliselt pool miljonit eurooplast on viimase aasta jooksul süstinud mõnda ebaseaduslikku uimastit. See rõhutab selle valdkonna jätkuvate probleemide ulatust ja asjaolu, et uimastite süstimisega seotud kahju vähendamine on endiselt rahvatervise oluline prioriteet.
Uimasteid süstivatel inimestel on suurem risk nakatuda vere kaudu levivatesse nakkushaigustesse või surra uimastite üleannustamise tõttu. Süstimine võib süvendada ka muid olemasolevaid terviseprobleeme või põhjustada abstsessi, septitseemiat ja närvikahjustusi. Ajalooliselt on heroiin olnud Euroopas peamine süstitav uimasti, kuid see on viimastel aastatel muutunud. Tänapäeval süstitakse üha enam ka muid uimasteid, sealhulgas amfetamiine, kokaiini, sünteetilisi katinoone, opioidagonistravimeid ja muid ravimeid ning mitmesuguseid uusi psühhoaktiivseid aineid, kas eraldi või koos. Kuigi riikide vahel on süstimise osas märkimisväärseid erinevusi, näitavad ka hiljutised süstlajääkide uuringud, et riigi eri kohtades võivad süstitavad uimastid olla väga erinevad. Süstlajääkides tuvastatakse tavaliselt mimeid aineid, sealhulgas sageli nii stimulante kui ka opioide, ning mitme uimasti koostarvitamine võib suurendada üledoosi riski. Uimastite süstimise keerukuse tunnistamine Euroopas ja mitme uimasti koostarvitamise olulisus selles kontekstis avaldab seega tõenäoliselt olulist mõju nii selle manustamisviisiga seotud kahjude mõistmisele kui ka sekkumismeetmete kavandamisele nende vähendamiseks.
Stimulantide, näiteks kokaiini ja sünteetiliste katinoonide süstimine on pigem seotud sagedase süstimisega ning seda on seostatud Euroopas viimasel aastakümnel kohalike HIV-nakkuse puhangutega. Metamfetamiini süstimisega kaasnevad samasugused riskid. See on murettekitav, sest mitmed märgid näitavad, et stimulantide süstimine on muutumas uimasteid süstivate inimeste seas üha levinumaks käitumisviisiks. Lisaks võivad uimasteid süstivad inimesed kasutada stimulante asendusainetena, kui opioide, näiteks heroiini napib.
Lahustatud ravimitablettide ja kapslite ning ka crack-kokaiini süstimisega on seotud mitmed pikaajalised riskid, sealhulgas veresoonte kahjustused, nakkuslik endokardiit ja muud bakteriaalsed infektsioonid. Lisamuret tekitab väga tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide, näiteks fentanüüli ja selle derivaatide kättesaadavus, mis võivad põhjustada kiiresti tekkivat eluohtlikku hingamisdepressiooni, mis võib põhjustada surmaga lõppeva üledoosi, ning need riskid on tõenäoliselt suuremad, kui selliseid aineid süstitakse. Väga tugevatoimelised bensimidasooli opioidid (nitaseenid), mis võivad olla fentanüülist tugevama toimega, olid 2023. aastal seotud kolme lokaalse mürgistuse puhanguga Prantsusmaal (1) ja Iirimaal (2), kus heroiinina müüdavate nitaseenide tarvitamine põhjustas mitu üledoosi (vt ka jaotis„Uued psühhoaktiivsed ained – praegune olukord Euroopas“).
Lisaks narkomaaniaravile on kahjuvähendusmeetmed, nt steriilsete süstimisseadmete pakkumine, endiselt kõige levinumad rahvatervisemeetmed, millega vähendatakse uimastite süstimisega seotud ohte. Kuigi rahvusvaheliste standarditega on sellised sekkumised Euroopas suhteliselt hästi kavandatud, on samuti ilmne, et mõnes ELi liikmesriigis on probleeme piisava hõlmatusega ja uimastite süstijatele kahjuvähendus- ja narkomaaniaravi meetmetele juurdepääsu tagamisega. Näiteks Bulgaarias, Itaalias, Küprosel, Ungaris ja Rumeenias on nõela- ja süstlavahetusprogrammidega hõlmatus madal võrreldes teiste ELi liikmesriikidega, kus on olemas võrreldavad hinnangud uimastite süstimise kohta. Lisaks on paljude sekkumiste esmane eesmärk selles valdkonnas olnud vajadus vähendada vere kaudu levivatesse nakkushaigustesse nakatumise riski. See probleem on endiselt oluline, kuid nüüd tunnistatakse, et on vaja rohkem tegutseda ka selle nimel, et vähendada üleannustamisest tingitud surmajuhtumeid ja uimastite süstimisega seotud tervisekahjustusi. Väga tugevatoimeliste ainete (nt nitaseenide) kahtlusega uimastipartiide kohtuekspertiisi- ja toksikoloogiline analüüs koos kiire ohust teavitamisega on üleannustamise ennetamise üldise lähenemisviisi oluline osa ja seda tuleb tõhustada. Muud sekkumised, mis on suunatud nende tulemuste saavutamisele, sealhulgas kodus manustatav naloksoon ja uimastite tarvitamise ruumid, on üldiselt vähem arenenud, mistõttu on see investeerimise ja teenuste arendamise seisukohalt endiselt oluline valdkond.
Uimastite süstimise muutuvad mustrid, ainete suurenev mitmekesisus ning olemasolevate meetmete tüübi ja taseme piisavus on jätkuvalt põhiprobleemid nii esiliinil reageerijate kui ka poliitikakujundajate jaoks Euroopa Liidus. Et uimasteid süstivate inimeste alarühmad muutuvad, hõlmates nüüd peamiselt opioidi- ja stimulandipõhiseid avatud uimastite tarvitamise kohti, kuhu kogunevad uimasteid süstivad tõrjutud inimesed, aga ka metamfetamiini ja katinoonide tarvitamist mõnes keskkonnas ja alarühmas, on tõhus reageerimine uimastite süstimisest tulenevale riskile muutunud pakilisemaks ja keerukamaks ülesandeks.
Põhiandmed ja suundumused
Uimastite süstimise levimus
- Üksnes 18 riigil on alates 2015. aastast olemas hinnangulised andmed uimastite süstimise levimuse kohta, mis jääb alla 0,1 1000 elaniku kohta (15–64aastased) Madalmaades kuni üle kümne 1000 elaniku kohta Eestis. Opioide nimetatakse peamiste süstitavate uimastitena enamikus (19) riikides, mille kohta olid kättesaavad andmed 2022. aastal ravi alustavate patsientide kohta.
- Opioidide ja stimulantide kõrge riskitasemega kasutajate arvu hinnangute korrigeerimine süstimisest teatanud narkomaaniaravi alustajate osakaalu alusel annab süstivate uimastite tarvitamise levimuse hinnanguks 1,8 1000 elaniku kohta vanuses 15–64 aastat. See näitab, et 2022. aastal süstis Euroopa Liidus uimasteid hinnanguliselt 504 000 inimest või Norra kaasamisel 512 000 inimest (joonis 9.1).
Põhineb iga riigi viimastel kättesaadavatel andmetel.
Uimastite süstimine narkomaania eriravi alustavate patsientide seas
- 2022. aastal või viimasel aastal, mille kohta on andmed kättesaadavad, nimetas narkomaania eriravi alustavatest esmakordsetest patsientidest, kelle peamine uimasti oli heroiin, süstimist põhilise manustamisviisina 18% (2013. aastal 37%). Selles rühmas on süstimise osakaal riigiti erinev alates alla 10%st Belgias, Hispaanias, Prantsusmaal ja Portugalis kuni üle 60%ni Bulgaarias, Tšehhis, Eestis, Lätis, Leedus, Rumeenias ja Slovakkias.
- Kättesaadavate andmete kohaselt nimetas süstimist peamise manustamisviisina alla 1% esimest korda ravi alustavatest kokaiinisõltlastest, 2% esimest korda ravi alustavatest amfetamiinisõltlastest ja 16% ravi alustavatest metamfetamiinisõltlastest. Tuleb märkida, et Tšehhis ja Slovakkias teatasid süstimisest kui peamisest manustamisviisist üle 90% metamfetamiini tarvitavatest esmakordsetest ravialustajatest.
- Nelja peamise süstitava uimasti koondandmete põhjal on uimasteid süstivate inimeste osakaal esmakordsete ravialustajate seas Euroopas vähenenud 10%-lt 2017. aastal 7%-le 2022. aastal (joonis 9.2).
Süstimise suundumused esmakordsete ravialustajate seas põhinevad 22 riigil, mille kohta on olemas vähemalt viie aasta andmed kuuest (puuduvad väärtused on interpoleeritud lähematest aastatest), ja ühel riigil, mille kohta on ekstrapoleeritud viimased kaks aastat.
Süstlajääkide analüüs
- Euroopa Liidu 11 liikmesriigi 12 linnast koosneva ESCAPE võrgustiku poolt 1845 kasutatud süstla analüüsimisel tuvastati aastatel 2021–2022 54 psühhoaktiivset ainet. Need andmed ei ole riikide jaoks representatiivsed ja seetõttu tuleks neid mõista pigem uimastitarvitamise dünaamika mitmekesisuse näitajana kohalikul tasandil kui üldise riikliku olukorra kajastusena.
- Kaheteistkümnest osalenud linnast viies oli heroiin endiselt kõige sagedamini avastatud uimasti, kuid stimulante, peamiselt kokaiini, leiti süstaldest kõigis linnades. Neid leiti suures koguses (üle 50%) süstaldest, millest võeti proovid Ateenas (kokaiin), Kölnis (kokaiin), Dublinis (kokaiin), Thessalonikis (kokaiin), Prahas (metamfetamiin), Oslos (amfetamiin), Tallinnas (amfetamiin) ja Pariisis (sünteetilised katinoonid) (joonis 9.3).
- Mõnes linnas oli levinud kõrvaletoimetatud opioidagonistravimite süstimine: Helsingis, Prahas ja Thessalonikis avastati buprenorfiini (enam kui 30% süstaldest) ning Dublinis, Riias ja Vilniuses metadooni (enam kui 30% süstaldest). Leiti ka bensodiasepiine, kuigi vähemal määral (enam kui 5% Helsingi, Dublini ja Tallinna süstaldest). Vilniuses (92%) ja Riias (29%) leiti süstaldest sageli karfentaniili. Teist tugevat sünteetilist opioidi, isotonitaseeni, sisaldasid vastavalt 10% ja 26% Tallinna ja Riia süstaldest. Riias avastati 194 süstlast 25s (13%) tugevat veterinaarravimit, ksülasiini, mida leiti koos isotonitaseeni või metonitaseeniga kõigis 25 süstlas ja koos karfentaniiliga kolmes süstlas.
- Üldiselt sisaldas kolmandik süstaldest kahe või enama uimastikategooria jääke, mis viitab sagedasele mitme uimasti koostarvitamisele või süstimisvahendite korduskasutusele. Kõige sagedasem kombinatsioon oli stimulandi ja opioidi segu.
- Esialgsed andmed 2023. aasta süstlajääkide analüüsi kohta kinnitavad olemasolevaid suundumusi. Tallinnas leiti tugevatoimelist sünteetilist opioidi protonitaseeni pooltes süstaldes (77 süstlas 154st), mis näitab, et nitaseenid on kohalikul uimastiturul pidevalt kättesaadavad. Kuigi Dublinis analüüsitud 155 süstlas ei tuvastatud nitaseene, täheldati 150 süstlas (97%) heroiini ja 139 süstlas (90%) kokaiini, mis näitab mitme uimasti koostarvitamist või süstalde korduskasutamist või mõlemat. Budapestis leiti 147 analüüsitud süstlast katinoone 101 (69%) ja amfetamiini 35 (24%) süstlas ning heroiini tuvastati 22 (15%) süstlas, mis näitab sünteetiliste stimulantide suuremat rolli kohalikul uimastiturul. Erinevat kasutusdünaamikat peegeldab see, et Splitis analüüsitud 159 süstlast leiti metadooni 132 (83%), kokaiini 67 (44%) ja amfetamiini 41 (24%) süstlas. Helsingis analüüsitud 163 süstlast leiti endiselt palju buprenorfiini ja amfetamiini, samas kui bensodiasepiine, peamiselt alprasolaami, leiti 60 süstlast (37%).
Andmeallikas: Projekt ESCAPE. Täieliku andmekogumi ja analüüsi kohta vt ESCAPE: andmeuurija, analüüs ja peamised järeldused.
Lähteandmed
Sellel leheküljel infograafikute ja diagrammide koostamiseks kasutatud andmed on allpool.
Euroopa uimastiprobleemide 2024. aasta aruande täielikud lähteandmed koos metaandmete ja metodoloogiliste märkustega on meie andmekataloogis.
Nende andmete alamhulk, mida kasutatakse sellel leheküljel infograafikute, diagrammide ja sarnaste elementide koostamiseks, on esitatud allpool.