Opioidagonistravi – praegune olukord Euroopas (Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2024)

Opioiditarvitajad moodustavad suurima rühma, kes saavad narkomaania eriravi, peamiselt opioidagonistravi vormis. Sellel leheküljel on uusim analüüs opioidagonistravi pakkumise kohta Euroopas, sealhulgas peamised andmed raviga hõlmatuse, ravil olevate inimeste arvu, ravile jõudmise viiside ja muu kohta.

See lehekülg on osa Euroopa uimastiprobleemide 2024. aasta aruandest, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) aastaülevaade uimastiolukorrast Euroopas.

Table of contents/Search

Table of contents/Search

Search within the book

Operator

Any match

Exact term match only

Select any filter and click on Search to see results

Close

Viimati ajakohastatud: 11. juuni 2024

Opioididega seotud probleemide ravi kulutab endiselt kõige rohkem raviressursse

Kuigi uimastiprobleemide tõttu abi otsivate isikute omadused on muutunud heterogeensemaks, moodustavad opioidagonistravi pikaajalise iseloomu tõttu narkomaaniaravi saajad tõenäoliselt endiselt suurima osa narkomaaniaraviteenustesse investeeritud ressursside kasutajatest enamikus riikides. 2022. aastal sai Euroopa Liidus ebaseaduslike uimastite tarvitamisega seotud probleemide tõttu ravi hinnanguliselt 1,7 miljonit inimest (2,0 miljonit, kui lisada Norra ja Türgi). Narkomaania eriravi hõlmab mitmesuguseid meditsiinilisi (sh farmakoloogilisi), psühholoogilisi, sotsiaalseid ja käitumuslikke lähenemisviise uimastite tarvitamise ja süstimise peatamiseks või vähendamiseks. Üldiselt saab enamik mõnda tüüpi opioidiagonisti, mis on peamine farmakoloogilise ravi meetod ja mida tavaliselt kombineeritakse psühhosotsiaalsete sekkumismeetmetega. Seda lähenemist toetavad olemasolevad tõendid, mis näitavad positiivseid tulemusi seoses patsientide ravi jätkamise ja ebaseaduslike opioidide tarvitamise, teatatud riskikäitumise ning uimastitest tingitud kahjude ja surmajuhtumitega. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hiljutistes suunistes uimasteid süstivate inimeste nakkushaiguste ennetamise ja tõrje kohta soovitatakse pakkuda opioidagonistravi nii kogukonnas kui ka vanglates, et vältida HCV ja HIVi edasikandumist ning aidata vähendada süstimise riskikäitumist ja süstimissagedust. Suunistes soovitatakse ka pakkuda steriilseid süstimisvahendeid koos opioidiagonistidega, et maksimeerida sekkumismeetmete ulatust ja tõhusust opioiditarvitajate seas.

Riikide vahel on siiski endiselt suuri erinevusi ravi pakkumise tingimustes ja vormis ning selles, mil määral on opioidagonistravi kättesaadavus piisav seda liiki ravi vajavate isikute vajaduste rahuldamiseks. Opioidagonistravi pakkumine on mõnes riigis endiselt selgelt ebapiisav (vt jaotis „Põhiandmed ja suundumused“ allpool). Ambulatoorse ja statsionaarse ravi suhteline tähtsus riigi ravisüsteemis on ka riikide lõikes väga erinev. Euroopas toimub peaaegu viiendik narkomaaniaravist statsionaarsetes raviasutustes, peamiselt haiglapõhistes statsionaarse ravi keskustes (nt psühhiaatriahaiglates), aga ka teraapiarühmades ja mõnes riigis vanglates asuvates statsionaarsetes eriravikeskustes. Üldiselt osutatakse opioidagonistravi siiski sagedamini ambulatoorselt. See võib hõlmata spetsiaalseid uimastisõltuvuse ravikeskusi, madala läve teenuseid, esmatasandi tervishoiukeskusi, mille hulka võivad kuuluda ka perearstide vastuvõtud.

Olemasolevad andmed näitavad, et opioidagonistravi pakkumine ei vähenenud oluliselt COVID-19 pandeemia ajal, mil kehtisid rahvatervisepõhised liikumispiirangud. Sel perioodil aga võib-olla kohandati teenuse osutamise mudeleid. See hõlmab näiteks telemeditsiini suuremat kasutamist ja vähem piiravaid lähenemisviise kodus doosi manustamiseks. On ka teavet, et opioidagonistravi otsivate uute patsientide juurdepääs ravile võis olla pandeemia ajal ajutiselt häiritud.

Vanemaealiste opioidravi saavate patsientide kontingendi keerukamate vajaduste rahuldamine

Opioidiprobleemide pikaajalist iseloomu rõhutavad olemasolevad andmed opioidagonistravi saavate isikute omaduste kohta. Andmed näitavad ka, et Euroopas vananeb nende inimeste kontingent, kellel on olnud probleeme heroiiniga. Seda illustreerib asjaolu, et peaaegu 70% opioidagonistravil olevatest patsientidest on praegu 40aastased või vanemad, samas kui alla 10% on nooremad kui 30aastased. Sellel on olulised tagajärjed teenuse pakkumisele, sest teenused peavad vastama üha haavatavamaks muutuva elanikkonnarühma tervishoiuvajaduste keerukamale kogumile. Oluline kaalutlus on siinkohal vajadus tagada, et oleksid loodud tõhusad suunamisviisid üldisemate teenuste juurde, mis pakuvad ravi seoses muude vananemisprotsessiga seotud tingimustega. See on üha vajalikum, et toetada eakaid opioidravi saavaid patsiente, kes vajavad geriaatrilist hooldust, kuna ebaseaduslike uimastite, aga ka tubaka ja alkoholi tarvitamine avaldab pikaajalist mõju nende füüsilisele tervisele. Selle tõrjutud rühma ravi peab vastama ka keerulistele ja sageli juba pikka aega kestnud probleemidele, mis on seotud vaimse tervise, sotsiaalse isolatsiooni, tööhõive ja eluasemega. Integreeritud, multidistsiplinaarsete ja vanusepõhiste hooldusteenuste arendamine selle rühma jaoks jääb poliitikas ja teenuste osutamisel oluliseks kaalutluseks, sest opioidide kasutamise demograafiline areng Euroopas on jätkuvalt muutumas.

Mitme uimasti koostarvitamine ja väga tugevatoimeliste uute sünteetiliste opioidide ilmumine kohalikele uimastiturgudele võib suurendada opioidide kasutamisest tulenevaid riske, eriti eakatel ja keeruliste tervishoiuvajadustega inimestel. Kui väga tugevatoimelised opioidid on muutunud uimastiturgude iseloomulikuks tunnusjooneks, on vaja lisauuringuid, et teha kindlaks, kas on vaja kohandusi, et tagada opioidagonistravi pakkumise praeguste lähenemisviiside optimaalsus. Lisaks, nagu selles aruandes juba märgitud, võib heroiini kättesaadavuse vähenemine Euroopa turul suurendada nõudlust ravi järele selles valdkonnas.

Lisateave tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna reageerimise kohta opioidide tarvitamisele, sealhulgas eakate inimeste seas, on EMCDDA veebilehel Tervis ja sotsiaalne vastus narkoprobleemidele: Euroopa juhend.

Põhiandmed ja suundumused

Ravi saavate inimeste arv

• Praeguste hinnangute põhjal, mis käsitlevad kõrge riskitasemega opioidikasutajate arvu Euroopas, võib järeldada, et opioidagonistravi sai 2022. aastal umbes pool Euroopa Liidu kõrge riskitasemega opioidikasutajate arvust, hinnanguliselt 513 000 inimest (526 000 koos Norra ja Türgiga) (joonis 12.1). Riikide vahel esineb siiski erinevusi. Riikides, kus 2011. või 2012. aasta võrdlusandmed on olemas, on raviga hõlmatus üldiselt kasvanud. Siiski on pakkumise tase endiselt madal ja ebapiisav mõnes riigis, kus on hinnanguliselt märkimisväärne arv kõrge riskiga opioiditarvitajaid, näiteks Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias (joonis 12.2).

• Andmed riikidelt, kes aastatel 2010–2022 edastasid järjepidevalt teavet opioidagonistravi saavate patsientide kohta, näitavad ravitaseme üldist stabiilset suundumust sel perioodil, kusjuures seda ravi saavate patsientide arvu kõikumine on väike. Sellise stabiilsuse põhjused on erinevad. Riikides, kus on suur raviteenuste pakkumine, võib see peegeldada opioidisõltuvuse sageli kroonilist, retsidiivset iseloomu ja pikaajalist ravivajadust; teistes riikides (nt Lätis) võib see peegeldada ravisüsteemide vähest võimekust.
• COVID-19 pandeemia alguses püüdsid ELi liikmesriigid tagada suure riskiga uimasteid tarvitavatele inimestele jätkuva juurdepääsu opioidagonistravile. Raviandmete võrdlemine 2019. ja 2022. aasta vahel näitab, et patsientide arv püsis stabiilsena, kusjuures ainult Horvaatia ja Ungari teatasid, et opioidagonistravi saavate patsientide arv vähenes sel perioodil rohkem kui 10%. See vähenemine võib olla osaliselt tingitud ravi kättesaadavuse vähenemisest pandeemia ajal.
• Mõnes riigis on opioidagonistravi saavate inimeste arv suurenenud, mis kajastab ravi pakkumise suurenemist, üksteist riiki on teatanud kasvust aastatel 2016–2022, sealhulgas Taani (37%), Poola (54%), Rumeenia (17%) ja Rootsi (21%).

Ravivõimalused

• Patsientide ravi kulgu iseloomustab sageli erinevate teenuste kasutamine, mitmekordne ravi alustamine ja ravil viibimise kestuse kõikumine. Endiselt valitseb suundumus, et opioidravi patsiendid saabuvad ise narkomaania eriravile. Sellise n-ö enesesuunamisega, mis hõlmab suunamist pereliikmete või sõprade poolt, saabus ravile ligikaudu kaks kolmandikku (66%) 2022. aastal peamiselt opioidiprobleemidega Euroopas narkomaania eriravi alustanud isikutest. Umbes üks viiendik (23%) patsientidest suunatakse ravile tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuste kaudu, sh muudest narkomaaniaravi keskustest, ning 7% kriminaalõigussüsteemist.

Opioidagonistravimid

• Enam kui ühe opioidagonistravimi pakkumisest 2022. aastal on teatanud 26 riiki. Metadoon on ravim, mida kirjutatakse välja kõige sagedamini, ja seda pakutakse enam kui pooltele (56%) opioidagonistravi saavatest patsientidest kogu Euroopas. Veel 35% ravitakse buprenorfiinil põhinevate ravimitega (peamine ravim), mida väidetavalt kasutatakse kaheksas riigis. Muid aineid, nagu aeglaselt vabanev morfiin või diatsetüülmorfiin (heroiin), määratakse harvemini ning neid saab Euroopas peaaegu 10% opioidagonistravi patsientidest, kusjuures viis riiki on teatanud heroiini asendusravi pakkumisest, kui võtta arvesse katseprojekte (joonis 12.3).

Alternatiivsed ravivõimalused

• Opioiditarvitajate alternatiivsed ravivõimalused ei ole küll nii levinud kui opioidantagonistravi, kuid on kättesaadavad kõikides Euroopa riikides. Neis üheteistkümnes riigis, mille kohta andmed on kättesaadavad, kasutatakse 5–47%-k kõigist ravi olevatest opioiditarvitajatest sekkumisi, mida ei liigitata opioidagonistraviks, nt meditsiiniliselt toetatud võõrutusravi ja ambulatoorne või statsionaarne abstinentsusele suunatud sekkumine.

Lähteandmed

Sellel leheküljel infograafikute ja diagrammide koostamiseks kasutatud andmed on allpool.

Näita lähtetabeleid