MDMA – praegune olukord Euroopas (Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2024)

Uimasteid süstivatel inimestel on risk haigestuda nakkushaigustesse uimastitarvikute jagamise teel. Sellel leheküljel on uusim analüüs uimastitega seotud nakkushaiguste kohta Euroopas, sealhulgas peamised andmed HIVi ning B- ja C-hepatiidi viirusega nakatumise kohta.

See lehekülg on osa Euroopa uimastiprobleemide 2024. aasta aruandest, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) aastaülevaade uimastiolukorrast Euroopas.

Table of contents/Search

Table of contents/Search

Search within the book

Operator

Any match

Exact term match only

Select any filter and click on Search to see results

Close

Viimati ajakohastatud: 11. juuni 2024

HIV-nakatumiste teadete kasv pandeemiaeelsele tasemele toob esile teenuste arendamise vajadused

Uimasteid süstivatel inimestel on risk nakatuda näiteks viirusliku B- ja C-hepatiidi (vastavalt HVB ja HCV) ning inimese immuunpuudulikkuse viirusega (HIV). Need nakkused võivad põhjustada kroonilisi haigusi, mis võivad tekitada raskeid tervisekahjustusi, sealhulgas surma. Kuigi süstimisega seotud uute HIV-nakkuste pikaajaline suundumus on Euroopa Liidus olnud languses, kasvas 2022. aastal enam kui pooltes andmeid esitanud riikides uute HIV-nakatumiste teadete arv võrreldes 2021. aastaga (joonis 10.1). 2022. aastal täheldatud kasv võib vähemalt osaliselt kajastada HIVi testimise määra tõusu pärast COVID-19 pandeemiaga seotud liikumispiirangute kaotamist ja tervishoiuteenuste (sh HIVi testimise) pandeemiaeelse toimimise taastamist. Teine võimalik toetav tegur on teadaoleva HIV-diagnoosiga inimeste suurem liikumine Euroopa riikide vahel pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Seega tuleb neid andmeid tõlgendada ettevaatlikult, sest need ei viita tingimata uute nakkuste esinemissageduse suurenemisele. Samuti ei sea need tingimata kahtluse alla HIV-nakatumiste teadete pikaajalist vähenemist. Siiski ei vasta alates 2010. aastast täheldatud 38% vähenemine Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eesmärgile vähendada nakatumiste arvu 75%, mis näitab, et selles valdkonnas on vaja teha veel suuremaid jõupingutusi.

Täiendavat muret tekitab asjaolu, et 2022. aastal diagnoositi üle 40% uutest uimastite süstimisega seotud HIV-diagnoosidest Euroopa Liidus hilinenult. Hilise HIV-diagnoosiga patsientidel on suurem HIViga seotud haigestumuse ja suremuse risk ning neil võib olla kehvem reaktsioon retroviirusevastasele ravile. Uimasteid süstivate inimeste vabatahtlik ja konfidentsiaalne nakkushaiguste testimine on hoolduse ja raviteenuste osutamise eelduseks.

2022. aastaks ei olnud ükski EMCDDA-le aruannet esitav riik veel saavutanud kõiki 95-95-95 WHO eesmärke järjepideva hoolduse osas HIViga elavate uimasteid süstivate inimeste seas. Nende eesmärk on, et 2030. aastaks oleks 95% HIVi nakatunutest testitud, 95% neist saaksid retroviirusevastast ravi ja 95% neist oleksid saavutanud viiruse supressiooni. Üldiselt on HIVi nakatunud inimeste puhul vähem tõenäoline, et uimasteid süstivad inimesed saavad diagnoosi, ravi ja saavutavad viiruse supressiooni. See tähendab suuremat HIViga seotud haigestumuse ja suremuse riski ning edasikandumise võimalust. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hiljutised suunised uimasteid süstivate inimeste nakkushaiguste ennetamise ja tõrje kohta toetavad kohandatud kogukonnapõhiste testimisteenuste rakendamist. See hõlmab testimist väljaspool ametlikke tervishoiuasutusi, näiteks tugiteenuste abil, ning näitab, et integreeritum lähenemisviis testimisele ja raviga sidumisele on tõhus viis püsiva tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks. Uimasteid süstivate inimeste seas HIVi leviku vähendamisel peetakse väga oluliseks kahjuvähendusmeetmeid, eelkõige steriilsete süstimisvahendite jagamist, sealhulgas vanglates ja apteekides. Samas on nõelte ja süstalde tasuta jagamise hõlmavus ja neile juurdepääs paljudes riikides endiselt ebapiisav: 17st olemasolevate andmetega riigist ainult viis saavutas 2022. aastal WHO teenuste osutamise eesmärgid (joonis 10.3). Mõnes riigis võib olla keeruline saada turvalist rahastamist süstivatele uimastitarvijatele suunatud kahjuvähendusteenuste jaoks. Näiteks Bulgaaria ja Rumeenia vabaühendused on viimastel aastatel kogenud rahastamis- ja hankeraskusi, mis on viinud pakkumise vähenemiseni. Sofias suurenes süstalde vähenenud pakkumise ajal uimastisõltuvuse ravikeskustes tehtud rutiinsete diagnostiliste testide põhjal HIVi levimuse määr, ulatudes 2022. aastal 15%ni, mis peegeldab suurenenud nakatumisohtu, kui teenuste tase on ebapiisav.

Norra on õigel teel, et likvideerida HCV kui oht rahvatervisele uimasteid süstivate inimeste seas

Euroopas on uimasteid süstivatel inimestel samuti suur kroonilise viirusliku hepatiidi koormus ning uimastite süstimine on endiselt kõige levinum riskitegur uute HCV-diagnooside puhul. Hiljutises uuringus leiti, et vähemalt 36% kogu kroonilise HCV levimusest ELi liikmesriikides, Norras ja Islandil on seotud uimastite süstimisega. Samuti on tõendeid, et kahjuvähendusteenused, nt nõela- ja süstlavahetusprogrammid ning opioidagonistravi pakkumine, võivad vähendada HCV edasikandumise riski. Nagu eespool märgitud, on nende sekkumiste hõlmavus ja neile juurdepääs Euroopa riikides väga erinev (joonis 10.4). HCV-nakkusega seotud kahju leevendamisel on oluline krooniliste nakatunute tuvastamine: neil on tsirroosi- ja vähirisk, samuti võivad nad levitada viirust enda verega kokku puutunud süstimisvahendeid teistele isikutele jagades. Paljudes riikides esineb ka takistusi HCV testimisel ja ravil ning see võib põhjustada paljude HCV-nakkuste diagnoosimata ja ravita jätmise.

Andmed on esitatud NUTSi 2. või 3. tasandil. NUTSi (ühine statistiliste territoriaalüksuste liigituse) teave on Eurostati veebisaidil. Andmete puudumine NUTSi 2. või 3. tasandil ei tähenda, et sekkumine ei ole riigis kättesaadav.

Ennetuse ja ravi mõju jälgimiseks on kasulikud aktiivse C-hepatiidi nakkuse levimuse ajasuundumused uimasteid süstivate inimeste seas. EMCDDA jälgib riikide edusamme eliminatsiooni baromeetri kaudu. EMCDDA-le aruannet esitavatest riikidest on ainult Norral tõendeid, et aastatel 2015–2021 saavutati HCV viirusliku levimuse 80% vähenemine uimasteid süstivate inimeste seas, mis on vajalik selleks, et saavutada säästva arengu eesmärk 3.3 (HCV likvideerimine aastaks 2030). Aktiivse HCV-nakkuse levimus, mida mõõdeti HCV RNA abil suures seroloogilise levimuse uuringus inimeste seas, kes süstisid uimasteid ja kasutasid kahjuvähendusteenuseid Oslos, vähenes aastatel 2015 (46%) kuni 2022 (8,9%) üle 80%. Sarnast suundumust täheldati aktiivsete nakkuste levimuses Bergenis ja Stavangeris, samas kui modelleerimine näitab, et uimasteid süstivate inimeste esinemissagedus on riiklikul tasandil samal ajavahemikul vähenenud 79%.

Reageerimine suure riskiga uimastitarvitamise ja seksuaalkäitumise vahelistele koostoimetele nõuab asutustevahelisi partnerlusi

Keelatud stimulantide ja muude uimastite kasutamist meestega seksivate meeste vaheliste, mõnikord pikemaajaliste grupiviisiliste seksuaalsuhete hõlbustamiseks nimetatakse chemsex’iks. Selle praktikaga seotud uimastite hulka kuuluvad sünteetilised stimulandid, depressandid ja dissotsiatiivsed ained ning mõnes keskkonnas võib toimuda nii riskantne uimastitarvitamine kui ka riskantne seksuaalkäitumine, mistõttu on see oluline teavitustegevuse ja kahjude vähendamise valdkond. Mõne sellise uimasti suure riskiga tarvitamine, sealhulgas süstimine, seab inimesed nakkushaiguste, ägeda uimastimürgistuse ja muude terviseprobleemide ohtu. Sel viisil uimasteid tarvitajad ei viibi uimastiravikliinikutes sageli patsientidena, kuid võivad kasutada teisi teenuseid, nt seksuaaltervise teenuseid. Kahjude vähendamiseks tõhusate lahenduste pakkumine sellises suure riskiga käitumises osalevatele inimestele on endiselt probleem ning on vaja kohandatud sekkumismeetmete väljatöötamist. Euroopas rahastatakse uimasti- ja seksuaaltervise probleemidega seotud raviteenuseid tavaliselt eraldi, neil on erinevad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja need on harva samas asukohas. Seetõttu on raske pakkuda integreeritud hooldust inimestele, kes on seksualiseeritud uimastitarvitamise kontekstis avatud kaitsmata seksuaalvahekorra ja kõrge riskitasemega uimastitarvitamise topeltriskile.

Üleilmsete eesmärkide saavutamiseks on endiselt vaja suuremaid investeeringuid

ELi poliitikakujundajad on võtnud kohustuse toetada WHO ülemaailmseid tervishoiusektori strateegiaid, et lõpetada AIDSi ning viirusliku hepatiidi ja sugulisel teel levivate nakkuste epideemiad aastaks 2030. Nende eesmärkide saavutamine nõuab siiski suuremaid investeeringuid kahjuvähendusteenustesse, testimisse ja raviga sidumisse, sest paljudes riikides on pakkumine endiselt ebapiisav. Seetõttu on vaja teha suuremaid jõupingutusi, et ennetada tulevasi haiguspuhanguid ja vähendada nakkuse levikut, vähendades seeläbi HIV, HCV, HBV ja muude nakkustega seotud haiguskoormust uimasteid süstivate inimeste seas.

Põhiandmed ja suundumused

HIV/AIDS

• 2022. aastal kasvas Euroopa Liidus süstimisega seotud uute HIV-nakatumiste teadete arv 968ni, võrreldes 662ga eelmisel aastal (joonis 10.5).
• Aastatel 2021–2022 suurenes ka uimastite süstimisega seotud uute HIV-juhtumite osakaal: teadaoleva levimisviisiga uutest haigusjuhtudest 4,8%-lt 5,9%-le. 2022. aastal oli uimastite süstimisega seotud uute HIV-juhtumite osakaal enam kui 10% Lätis (25%), Soomes (21%), Luksemburgis (19%), Kreekas (15%), Leedus (14%), Saksamaal (11%) ja Norras (11%).
• 2022. aastal teatati Euroopa Liidus 165 uuest AIDSi diagnoosist, mis olid seotud uimastite süstimisega.
• Hilinenud diagnoosimine ja ravi alustamine tõrjutud elanikkonna seas oli viimase Euroopa Liidus avastatud HIV-haiguspuhangu silmapaistev tunnus. Itaalias Lombardia piirkonnas tehtud uuringus oli hõlmatud 20 analüütiliselt seotud nakkust, mis omandati ajavahemikus 2006–2022 ja mis on seotud sama HIV-tüvega, millel olid resistentsusega seotud mutatsioonid.

HCV ja HBV

• Viies Euroopa riigis on olemas hiljutised hinnangud aktiivse HCV-nakkuse levimuse kohta uimasteid süstivate ja uimastiravikeskuse teenuseid kasutavate inimeste seas. Seroloogilise levimuse uuringute põhjal tuvastatud aktiivse HCV-nakkuse levimus oli vahemikus veidi alla 9% (Oslo, 2022) kuni 27% (Baieri liidumaa, 2022), samas kui rutiinsete diagnostiliste HCV-testide tulemused ulatusid 15%st (Belgia, 2019) kuni 59%ni (Austria, 2020) ja 62%ni (Rootsi, 2014) (joonis 10.6).
• HCV diagnoosimine ja ravi mitmes Euroopa riigis annavad ülevaate sidumisest raviga. 2022. aastal näitasid Kreeka raviprogrammide andmed, et 26% uimasteid süstivatest inimestest, kelle HCV-RNA test oli positiivne, teatas 85%, et neile on määratud ravi, ja 54% neist, kellel oli diagnoositud HCV, lõpetas ravi. Norras korraldatud iga-aastases seroloogilise levimuse uuringus, mis tehti Oslos uimastiraviteenuseid kasutavate uimasteid süstivate inimeste seas, leiti HCV-RNA levimuse märkimisväärne vähenemine aastatel 2015 (46%) ja 2022 (8,9%), mis kajastab ennetus- ja ravimeetmete mõju.
• 2023. aastal teatati, et viies ELi liikmesriigis kehtestati uimasteid süstivatele inimestele kliinilised või rahalised piirangud uute suukaudsete viirusevastaste ravimite saamisel HCV ravis.
• HBV nakkuse (mõõdetuna B-hepatiidi viiruse pinnaantigeeni esinemise järgi) hinnangud, mis saadi viimaste seroloogilise levimuse uuringute põhjal uimasteid süstivate inimeste seas, ulatusid 0,4%st (Tšehhi, 2022) 5,3%ni (Hispaania, 2021).
• 2023. aastal oli 20 ELi liikmesriiki, kus viirusliku hepatiidi poliitika hõlmas ka uimasteid süstivaid inimesi. C-hepatiidi, B-hepatiidi ja HIVi testimise ja ravi integreerimine kahjude vähendamise, uimastisõltuvusravi ja vanglate tervishoiuteenustega on määrava tähtsusega, et täita eesmärk saavutada uimasteid süstivate inimeste ravi järjepidevus.

Lähteandmed

Näita lähtetabeleid