Kahjude vähendamine – praegune olukord Euroopas (Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2024)

Kahjude vähendamine hõlmab sekkumisi, programme ja poliitikat, mille eesmärk on vähendada uimastitarvitamisest üksikisikutele, kogukondadele ja ühiskonnale tulenevat tervislikku, sotsiaalset ja majanduslikku kahju. Sellel leheküljel on uusim analüüs Euroopa kahjuvähendusmeetmete kohta, sealhulgas peamised andmed opioidagonistravi, naloksooni programmide, uimastite tarvitamise ruumide ja muu kohta. 

See lehekülg on osa Euroopa uimastiprobleemide 2024. aasta aruandest, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) aastaülevaade uimastiolukorrast Euroopas.

Table of contents/Search

Table of contents/Search

Search within the book

Operator

Any match

Exact term match only

Select any filter and click on Search to see results

Close

Viimati ajakohastatud: 11. juuni 2024

Arenevad uimastiprobleemid muudavad kahjude vähendamise tunduvalt keerulisemaks

Ebaseaduslike uimastite tarvitamist peetakse haiguste üleilmset levikut mõjutavaks teguriks. Selle koormuse vähendamiseks kavandatud meetmed hõlmavad ennetustegevust, mille eesmärk on vähendada või aeglustada uimastite tarvitamise alustamist, ja ravipakkumist neile, kellel on tekkinud uimastiprobleemid. Täiendavad lähenemisviisid kuuluvad kahjude vähendamise üldisesse rubriiki. Siinkohal on rõhk eelarvamustevabal tööl uimasteid tarvitavate inimestega, et vähendada käitumisriske, mis on enamasti seotud ebasoodsate tervisemõjudega, ja üldisemalt tervise ja heaolu edendamisel. Tõenäoliselt on kõige paremini teadaolev meede steriilsete süstimisvahendite pakkumine uimasteid süstivatele inimestele eesmärgiga vähendada nakkushaigusesse nakatumise riski. Näib, et aja jooksul on sellised lähenemisviisid aidanud viia uute uimastite süstimisega seotud HIV-nakkused Euroopas rahvusvaheliste standardite kohaselt suhteliselt madalale määrale. Viimase kümnendi jooksul, kui uimastitarvitamise harjumused ja uimastitarvitajate omadused on samuti muutunud, on ka kahjuvähendusmeetmed pidanud teataval määral kohanema, et käsitleda laiemat tervisemõjude ja riskikäitumise kogumit. Esmatähtis uimastite üleannustamise ohu vähendamine ning nende sageli märkimisväärsete ja keeruliste tervise- ja sotsiaalprobleemide lahendamine, millega seisavad silmitsi uimasteid tarvitavad inimesed marginaliseeritud ja sotsiaalselt tõrjutud elanikkonnarühmades.

Vaja on eri reageerimisi, et vähendada muutuvaid uimastitega seotud kahjusid

Ebaseaduslike uimastite tarvitamisega seostatakse kroonilisi ja ägedaid terviseprobleeme ning mitmesugused neid süvendavaid tegureid, nt aine omadused, manustamisviis, individuaalne haavatavus ja uimastitarvitamise sotsiaalne taust. Kroonilised terviseprobleemid hõlmavad sõltuvust ja uimastitega seotud nakkushaigusi. Ägedad terviseprobleemid on väga erinevad, ent kõige paremini dokumenteeritud probleem on üleannustamine. Kuigi opioidide tarvitamine ei ole nii levinud, on need siiski suure osa uimastitarvitamisest tingitud surma- ja haigusjuhtumite põhjus. Ka uimastite süstimine suurendab riske. Sarnaselt on koostöö opioiditarvitajate ja uimasteid süstivate isikutega olnud alati kahjuvähendusmeetmete oluline eesmärk ja valdkond, kus teenuste osutamise mudelid on kõige paremini välja töötatud ja hinnatud.

Sellest tulenevalt on Euroopas viimase kolme aastakümne jooksul uimasteid tarvitavatele inimestele suunatud tervishoiuteenustesse üha enam integreeritud mõned kahjuvähendusteenused. Esialgu keskenduti sellele, et laiendada juurdepääsu opioidagonistravile ning nõela- ja süstlavahetusprogrammidele, et reageerida suure riskiga uimastitarvitamisele, eelkõige heroiini süstimisele ja HIV/AIDSi epideemiale. EMCDDA ja ECDC hiljutistes ühissuunistes nakkushaiguste ennetamise ja tõrje kohta uimasteid süstivate inimeste seas soovitatakse opioidagonistravi pakkumist C-hepatiidi ja HIVi ennetamiseks ning süstimise riskikäitumise ja süstimise sageduse vähendamiseks nii kogukonnas kui ka vanglas. Suunistes soovitatakse ka steriilsete süstimisvahendite pakkumist koos opioidagonistraviga, et maksimeerida sekkumismeetmete ulatust ja tõhusust opioide süstivate inimeste seas.

Viimase kolme aastakümne jooksul on kahjude vähendamise lähenemisviise mõnes ELi riigis laiendatud, et hõlmata ka muid meetmeid, sealhulgas uimastite tarvitamise ruume ja kodus manustatava naloksooni programme, mille eesmärk on vähendada surmaga lõppevate üledooside arvu (joonis 13.1). Opioididega seotud surmajuhtumite vähendamiseks tehtavad sekkumised hõlmavad meetmeid, mille eesmärk on vältida üleannustamist, ja meetmeid, mille eesmärk on vältida surmajuhtumeid, kui toimub üleannustamine (joonis 13.2).

Mõnes riigis on loodud uimastite tarvitamiseelse testimise üksused, mille eesmärk on aidata inimestel paremini mõista, mis aineid sisaldavad nende ostetud ebaseaduslikud uimastid. Näiteks MDMAna ostetud tabletid võivad sisaldada ka seguaineid ja muid uimasteid, näiteks sünteetilisi katinoone. Et paljud sünteetilised stimulandid ja uued psühhoaktiivsed ained on nüüd ebaseaduslikul turul kättesaadavad sarnaste pulbrite või pillidena, võib tarvitajatel olla üha suurem oht, et nad ei tea, mis konkreetset stimulanti või ainete segu nad tarvitavad.

Uute psühhoaktiivsete ainete ja ebaseaduslike uimastite turgude kasvav integreerumine tekitab uusi probleeme rahvatervise valdkonnas, näiteks taimse kanepi segamine sünteetiliste kannabinoididega, stimulantide segamine katinoonide ja ketamiiniga või uute sünteetiliste opioidide segamine heroiiniga või vääralt müümine heroiinina. Et mürgistusjuhtumid võivad kiiresti areneda, on üha olulisem mõista, mida tähendab tulemuslik riskidest teavitamine. Kuigi pakutavate teenuste ulatus võib erineda, tegelevad kõik uimastite kontrolliteenistused mingis vormis terviseriskidest teavitamisega, väljastades sageli hoiatusi analüüsitud uimastite kohta ja jagades andmeid teiste sidusrühmadega. Eesmärk on vältida või vähendada kahju üksikisiku (ainet kontrollimiseks esitav isik) ja elanikkonna (teised isikud, kes võivad sama ainega kokku puutuda) tasandil. Tulevased meetmed selles valdkonnas võivad hõlmata liikumist ühtlustamise suunas ja konsensuse saavutamist Euroopa uimastite kontrolliteenistuste vahel, et kehtestada kriteeriumid ja künnised, millal ja kuidas hoiatusi välja anda, ning samuti tõenduspõhise standardse töökorra vastuvõtmist terviseriskidest teavitamise jaoks. Neid küsimusi on uuritud EMCDDA osalusel ja üleeuroopalise ravimiinfo projekti raames hiljuti väljatöötatud käsiraamatus terviseriskidest teavitamise strateegiate kohta.

Mõned sekkumistest on endiselt vastuolulised põhjustel, mis on seotud nende õigusliku seisundi ja tõendusbaasi muutuva olemusega. Seetõttu on uuemate sekkumiste ulatus endiselt ebaühtlane nii riikide sees kui ka riigiti ning seal, kus need on olemas, on need sageli kõige enam levinud vaid suurlinnades. Üldiselt on kahjuvähendusteenuste hõlmavus ja kättesaadavus üldisemalt, sealhulgas teenusemudelid, mis on juba ammu kehtestatud ja suhteliselt hästi tõendatud, ELi riikides väga erinevad ning mõnes riigis hinnanguliste vajadustega võrreldes endiselt ebapiisavad.

Suurenenud on valmisolek vähendada tugevatoimeliste sünteetiliste uimastite ja tahtmatust tarvitamisest põhjustatud kahju

Tugevatoimelistel sünteetilistel ainetel on üha suurem potentsiaal tekitada Euroopas uimastitega seotud kahju, sest nende ainete tahtmatu tarvitamine pulbrites või segudes, mida müüakse muude uimastitena, võib põhjustada mürgistusi ja surmajuhtumeid. See koos mitme uimasti koostarvitamise keerukamate mudelitega suurendab juba niigi märkimisväärseid probleeme tõhusate lahenduste väljatöötamisel, et vähendada uimastite üleannustamisest tingitud surmajuhtumeid ja uimastitega seotud mürgistusi. Üks näide selle kasvava keerukuse kohta, kuigi praegu suhteliselt väikeses ulatuses, oli 2022. aastal Eestis, kus tuvastati segusid, mis sisaldasid uusi sünteetilisi opioide ja uusi bensodiasepiine ning ka rahustit ksülasiini. Neid segusid tuntakse vastavalt kui „benso-dope“ ja „tranq-dope“ ning neid on seostatud üleannustamisest tingitud surmajuhtumite arvu suurenemisega ja muude negatiivsete tervisemõjudega Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Viimasel ajal on väga tugevatoimelised bensimidasooli opioidid (nitaseenid), mis on fentanüülist tugevama toimega, olnud samuti seotud lokaalsete mürgistuspuhangutega Euroopa teatud osades (vt ka jaotis „Uued psühhoaktiivsed ained – praegune olukord Euroopas“).

Hiljutise puhangu ajal Iirimaal viidi madala läve teenuste toetusel läbi kiire ohust teavitamine, mis hõlmas infolehtede jagamist avatud uimastitarvitamise kohtades ning teabe levitamist sotsiaalmeedias ja uudisteplatvormidel. See on näide, kuidas teenistustel võib olla vaja reageerida kiiremini ja ka intensiivsemalt uimastimürgistuse puhangutele kui varem (joonis 13.3). Selliste segude ja eksitavalt müüdud ainete olemasolu turul rõhutab vajadust vaadata läbi praegused lähenemisviisid teatavate kahjuvähendusmeetmete rakendamiseks. Näiteks opioidagonisti naloksooni levitamine ja manustamine võib vajada nende segude ja eksitavalt müüdud ainete kontekstis läbivaatamist. 

Üldisemalt, arvestades võimalikku arengut sünteetiliste opioidide turul, oleks mõistlik vaadata läbi praegused kavad, et valmistuda sünteetiliste opioidide kättesaadavuse ja kasutamise või nende ainetega seotud kahju võimalikuks suurenemiseks ja sellele reageerida. See võiks hõlmata toksikoloogilise analüüsi suutlikkuse suurendamist, hoiatussõnumite saatmist ja eesliini reageerimisvalmidust. Kui uimastite tarvitamise ruumid toimivad, võib kaaluda ka uimastite tarvitamiseelse testimise teenuste osutamisest tulenevat võimalikku kasu ja riske. Enamik uimastite tarvitamise ruume Kanadas pakub näiteks fentanüüli tarvitamiseelset testimist. Praegu on see Euroopa Liidus ebatavaline, kuid Kopenhaagenis on hiljuti hakatud seda teenust pakkuma uimastite tarvitamise ruumis ning teisi katseprojekte arendatakse teadete kohaselt mujal Euroopas.

Stimulantide põhjustatavad kahjud, mis on seotud erinevate tarvitamisviisidega

Uimastite süstimisega seotud riskide vähendamine on alati olnud kahjuvähendusmeetmete oluline eesmärk ning teenindusmudelid on suhteliselt hästi arenenud ja tõendatud. Kuid isegi selles valdkonnas tekitavad uimastitarvitamise muutused uusi probleeme teenuste tõhusal osutamisel. Viimase kümne aasta jooksul on esinenud HIVi puhanguid, mis on seotud ebaseaduslike sünteetiliste stimulantide süstimisega seitsmes Euroopa linnas kuues ELi riigis. Stimulantide tarvitamisega on seotud potentsiaalselt suurem süstimise sagedus võrreldes heroiiniga, samas kui crack-kokaiini ja muude tablettide purustamine ja lahustamine süstimiseks toob kaasa täiendavaid terviseriske. Need tarvitamisharjumused tekitavad küsimusi näiteks inimestele pakutavate nõelte ja süstalde liigi ja piisavuse kohta tänaval avatud uimastitarvitamise kohtades, mida praegu iseloomustab tavaliselt mitme uimasti koostarvitamine. Lisaks tekitab muret asjaolu, et COVID-19 liikumispiirangute ajal kehtinud teenusepiirangud mõjutasid negatiivselt uimastitega seotud infektsioonide (nt HIVi ja C-hepatiidi) testimist ning hooldusteenuseid uimasteid tarvitavate haavatavate ja tõrjutud inimeste (sh kodutute) seas.

Sünteetilisi stimulante ja mitmesuguseid muid aineid tarvitatakse seksi hõlbustamiseks ja intensiivistamiseks seoses seksualiseeritud uimastitarvitamisega eri rühmades, kuid peamiselt meestega seksivate meeste seas, kui seda nimetatakse chemsex’iks. Kuigi see määratlus on ebatäpne, viitab see tavaliselt olukordadele või sündmustele, kus võib esineda nii suure riskitasemega uimastitarvitamine kui ka suure riskiga seksuaalkäitumine. Asjaomased uimastid võivad ulatuda stimulantidest, nt metamfetamiin, kokaiin ja sünteetilised katinoonid, alkoholi ja depressantideni, nt GHB/GBL, ja dissotsiatiivsete aineteni, nt ketamiin. Kuigi chemsex'i levimust on raske hinnata, viitab uuringutest saadud teave sellele, et tegemist on probleemiga, mis esineb kogu Euroopas, kuigi väikeses ulatuses ja uimastitarvitajate konkreetsete alarühmades. Selliste suure riskiga käitumisviisidega inimeste kaasamine ja neile tõhusate kahjuvähendusmeetmete pakkumine on endiselt probleem ning tõenäoliselt on vaja välja töötada kohandatud kahjuvähendusmeetmed. Tõenäoliselt on selles valdkonnas vaja ka tugevaid mitut asutust hõlmavaid partnerlusi seksuaaltervise teenuseid ja uimastitega seotud kahjuvähendusteenuseid pakkuvate teenuseosutajate vahel.

Uued lahendamist vajavad probleemid ja võimalused kahjude vähendamiseks

Kuigi kanep on Euroopas kõige sagedamini tarvitatav ebaseaduslik uimasti, võib väita, et see on ka valdkond, kus kahjude vähendamisega seotud nõuanded ja sekkumised on sageli puudulikud. Kanepitarvitajad Euroopas suitsetavad seda uimastit tavaliselt koos tubakaga ning kahjude vähendamise lähenemisviiside väljatöötamisel on veel välja arendamata valdkond, kus kaalutakse tõhusaid leiutisi, et vähendada suitsetamisega seotud kahjulikkust selles rühmas. Üldisemalt, kuna Euroopas kättesaadavad kanepitoodete liigid ja vormid muutuvad jätkuvalt, on ka muutunud arusaam, kuidas selline muutus mõjutab kahjuvähendusmeetmeid. Üldiselt on kanepitooted – nii kanepivaik kui ka kanepiürt – praegu tugevama toimega kui varem – ning tugevatoimelisi kanepitooteid seostatakse ägedate ja krooniliste kahjudega. Lisaks on suurenenud tootetüüpide mitmekesisus: saadaval on nii söödavad tooted, e-vedelikud kui ka ekstraktid. Need muutused loovad uusi potentsiaalseid probleeme, et teha kindlaks, millised on tõhusad kahjuvähendusmeetmed ja nende rakendamise võimalused, et vähendada kahju. 

Kanep ei ole ainus valdkond, kus kahjude vähendamise lähenemisviisid võivad etendada suuremat rolli. Nagu on märgitud ka mujal käesoleva aasta Euroopa uimastiprobleemide aruandes, on märke tarvitajate kasvavast huvist vähem tuntud ainete, sealhulgas dissotsiatiivsete ravimite ja psühhedeelikumide, nt dilämmastikoksiidi ja ketamiini vastu. Need ained võivad põhjustada võimalikku kahju ja mõni tarvitamisharjumus suurendab tõenäoliselt kahjulike tagajärgede tekkimise riski, mis loob potentsiaalsed võimalused kahjude vähendamiseks.

Kuigi mõned kahjuvähendusmeetmed on mõnes Euroopa riigis endiselt vastuolulised, aktsepteeritakse üldist kontseptsiooni, mille kohaselt tõenduspõhised meetmed kahjude vähendamiseks on tasakaalustatud uimastipoliitika oluline osa. Kontekstid, kus kahjuvähendusteenused toimivad, neid toetav tõendusbaas ja selle valdkonnas hoolduse kvaliteedi standardid on seega edasise arengu ja poliitilise kaalumise võtmevaldkonnad. Tulevikku vaadates näitavad Euroopa dünaamilistest ebaseaduslikest uimastiturgudest tulenevad muutuvad ohud rahvatervisele kasvavat vajadust hinnata uusi ja arenevaid teenuste osutamise mudeleid, mida võivad olla vaja selleks, et kaitsta selliste inimeste tervist, keda ohustavad kahjulikud tagajärjed, mis tulenevad keerukamatest tarvitamisharjumustest, uutest ainetest ja segudest või mis on seotud konkreetsete alarühmade või keskkondadega.

EMCDDA väljaanne „Tervis ja sotsiaalne vastus narkoprobleemidele: Euroopa juhend“ sisaldab üksikasjalikku teavet neile, kes soovivad saada lisateavet tõenditest kahjude vähendamise ja muude sekkumisvormide suhtelise tõhususe kohta.

Põhiandmed ja suundumused

Nõela- ja süstlavahetusprogrammid

• Nõela- ja süstlavahetusprogrammid on samuti laialdaselt kättesaadavad ja standardne kahjuvähendusteenuste komponent. 2022. aastal olid kõigis ELi liikmesriikides ja Norras kasutusel nõela- ja süstlavahetusprogrammid. Nõelte ja süstalde levik ja nendele juurdepääs on endiselt probleem, sest ainult viis riiki ELi 17 riigist, mille kohta on olemas andmed, saavutasid 2022. aastaks WHO teenuse osutamise eesmärgid (joonis 13.4).

Opioidagonistravi

• Opioidagonistravi võib pidada tõhusaks narkomaaniaravi vormiks ja ka teenuste osutamise mudeliks, mis aitab saavutada teatud kahjude vähendamise eesmärke. Opioidagonistravi on väljakujunenud sekkumismeede, mida rakendatakse kõigis Euroopa riikides ja mida tunnustatakse kaitsva tegurina üleannustamisest tingitud surmajuhtumite vastu. Euroopa ravikliinikutes määratakse mitmesuguseid opioidagonistravimeid, kuid kõige laialdasemalt kasutatakse metadooni, mida saab umbes 56% opioidagonistravi patsientidest, samas kui veel 35% saab ravi buprenorfiinil põhinevate ravimitega.

Kodus manustatava naloksooni programmid

• Kuni 2022. aastani on 16 Euroopa riiki teatanud kodus manustatava naloksooni programmide rakendamisest, mis hõlmavad katseprojekte üleannustamisest tingitud surmajuhtumite ennetamiseks, ning 10 riiki teatasid, et on avanud vähemalt ühe uimastite tarvitamise ruumi, mille eesmärk on hõlbustada ohutumat kasutamist ja ennetada mitmesuguseid terviseprobleeme (joonis 13.5).

Uimastite tarvitamiseelne testimine

• Kaksteist Euroopa riiki on teatanud, et neil on olemas mingit tüüpi uimastite tarvitamiseelse testimise teenus. Nende teenuste eesmärk on ennetada kahju, võimaldades inimestel teada saada, milliseid kemikaale on nende ostetud ebaseaduslikes ainetes, ning mõnel juhul pakkuda juurdepääsu nõustamisele või lühiajalistele sekkumistele. Teenistuste kasutatavad analüüsimeetodid ulatuvad keerukast tehnoloogiast, mis võib anda teavet mitmesuguste ainete tugevuse ja sisalduse kohta, kuni meetoditeni, mis lihtsalt näitavad konkreetse uimasti olemasolu või puudumist (joonis 13.6).

Uimastite tarvitamise ruumid

• Kuigi uimastite tarvitamise ruumid on muutunud aktsepteeritumaks kahjuvähendusmeetmeks, on nende loomine mõnes riigis endiselt problemaatiline. 2023. aastal olid kümnes ELi riigis ja Norras operatiivrajatised (joonis 13.7). Mitmekultuurilistes ja uute sisserändajate populatsioonides on soovitav edastada suure riskiga uimastitarvitajatele rohkem omakeelseid kahjude vähendamise teavitusi.

Sekkumised vanglates

• Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmed 2022. aastal vanglates kättesaadavate kahjuvähendus- ja ravimeetmete kohta näitavad, et opioidagonistravi järjepidevus oli kättesaadav kõigis ELi liikmesriikides, välja arvatud Slovakkias, ja Türgis. Opioidagonistravi alustamine vanglas ei olnud kahes riigis (Bulgaaria, Slovakkia) lubatud. Nõela- ja süstlavahetusprogrammid olid kättesaadavad kolme riigi vanglates: kõigis Hispaania ja Luksemburgi vanglates (kaks vanglat) ning Saksamaal ühes naisvanglas. Kodus manustatav naloksoon oli kättesaadav seitsmes riigis (Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Prantsusmaa, Itaalia, Leedu, Norra) (joonis 13.8).

Lähteandmed

Sellel leheküljel infograafikute ja diagrammide koostamiseks kasutatud andmed on allpool.

Näita lähtetabeleid